Avalik kiri Kuusalu vallavolikogu liikmetele
Head kaasistujad!
Teie seltsis volikogu saalis tunnen ma ennast uuesti noore mehena. Justnagu oleks nelikümmend aastat turjalt maha visatud ja elaksin alles Nõukogude Eestis.
Millest selline imeline tunne tekib?
Minu noorusaeg möödus “Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidus”, kus ei olnud teatavasti ei sotsialismi, vabariike ega ka nõukogude võimu. Valitses üheparteisüsteem, kuid jäme ots ei olnud mitte kompartei liikmete, vaid poliitbüroo juhtivate seltsimeeste või koguni ühe isiku käes.
Kuidas saab täna, kolmkümmend aastat taastegutsenud demokraatlikus Eesti Vabariigis, edumeelse mainega Kuusalu vallas ühel rahvaesindajal see ammune nõuka-aeg nii elavalt silme ette kerkida?
Kohe selgitan.
Kohaliku elu kõige tähtsamad küsimused – näiteks see, mille ja kelle heaks valla raha kulutada – on seadusega antud volikogu võimupädevusse. Valla eelarvet tuleb enne selle vastuvõtmist “lugeda” koguni vähemalt kahel volikogu istungil.
Kuusalu valla tänavuse aasta eelarve esimene lugemine viidi volikogus läbi jaanuaris. Selleks saadeti volikogu liikmetele tutvumiseks eelarveprojekti eelnõu. Rahajagamise kavale lisatud seletuskiri selgitas, millised summad on millise konkreetse valdkonna jaoks mõeldud kulutada.
Valla eelarve projekt, nagu me teiega veendusime, kujutab endast üsna pikka ja mitmekesist rodu erinevaid rahanumbreid - nii oletatavate tulude kui ka kavandatavate kulude kohta.
Selline vallaelu paljuski määrav rahaline dokument on niisiis antud volikogu ainupädevusse: kas vastu võtta, ümber teha või tagasi lükata.
Aga kust teab volikogu liige seda arvata, kas üks või teine rahanumber on piisav või õiglane?
Kas on näiteks õige, et Salmistu sadama ehitamiseks võetud laenu tagasimakseid on eelarves sadades tuhandetes eurodes, aga Viinistu rahvamaja jaoks paarikümmend tuhandet ei leidu? Võibolla oleks saanud lasteaia ehitada projektiraha kaasates (nagu tegi Anija vald) ja alles jäävat valla oma raha kulutada näiteks sotsiaaltoetusteks energiakriisi olukorras? Ja mis siis saab, kui aasta-paari pärast on valla rahakott tühi, palgad jäävad välja maksmata ja toetused saamata?
Küsimus rahaeralduse otstarbekusest tekib iga eelarvesse kavandatud kulutuse juures.
Kuidas peab volikogu liige selles olukorras toimima?
Seadus kohustab kohaliku volikogu liiget oma tegevuses juhinduma õigusaktidest ja vallaelanike vajadustest ja huvidest(KOKS § 17 lõige 2).
Aga kust teab volikogu liige - kes peab eelarve eelnõu poolt või vastu hääletama- , kas raha kulutus x, y või z vastab vallaelanike vajadustele ja huvidele või mitte?
Ei teagi.
Kes siis teab?
Keegi ei tea.
Kust need rahanumbrid siis eelarvesse tekkisid?
Valla raamatupidaja kirjutas.
Kas valla raamatupidaja lähtub vallaelanike vajadustest ja huvidest? Muidugi mitte. Kust ta peaks neid vajadusi teadmagi.
Volikokku “lugemisele” saatis eelarve eelnõu vallavalitsus. Jaanuarikuu istungil tutvustas seda rahvasaadikutele valla raamatupidaja. Volikogu kui kohaliku kõrgeima võimu kandja nägi seda eelarvet esimest korda.
Meid pandi olukorda, kus volikogu pidi täielikus asjatundmatuses otsustama, kas jagada 11 miljonit eurot vallaraha laiali kellegipoolt ette ära otsustatud viisil või mitte!
Vaatamata ettepanekutele seda tundmatut ja volikoguliikmete poolt läbi arutamata eelnõu päevakorda mitte võtta, otsustas rahvasaadikute enamus, et asjasse süveneda pole tarvis ning hääletas selle poolt, et lugeda eelarve “esimene lugemine” lõppenuks.
Esimene vaatus sai sellega läbi. Järgmine volikogu istung määrati aset leidma poolteist kuud hiljem, so homme 23. veebruaril.
Eelarve projekt on sedavõrd mahukas ja spetsiifiline rahandusdokument, et seda volikogu istungil läbi arutada ei ole võimalik.
Töö eelarvega eeldab põhjalikku tööd väiksemates rühmades, soovitavalt vastava valdkonna asjatundjate osavõtul. Selle töö jaoks on sobivateks instrumentideks volikogu moodustatud alalised komisjonid, Ehkki valla ühe (juht?)komisjoni nimetus on eelarve-ja arengukomisjon, peaks ka sotsiaal-, hariduse, keskkonna, ühistegevuse jne komisjoni südameasjaks olema valla eelarve menetlemine, igaühel omas pädevusalas.
Eelarve mahukuse ja keerukuse tõttu oletasin, et pärast “esimest lugemist” läheb volikogu komisjonides lahti pingeline töö eelarve sisu kallal. Selle nimel, et volikogu oleks eelarve “teisel lugemisel” pädev talle seadusega antud võimu teostama.
Midagi sellist ei juhtunud.
Olen arvatud kahte, sotsiaalkomisjoni ja ühistegevuse komisjoni. Seetõttu tean, et kumbki neist komisjonidest pole vallaeelarve projektiga tegelema asunud.
Ehkki sotsiaalkomisjoni liikmed avaldasid kirjalikult soovi seda teha ja valdkonna temaatikasse süveneda.
Üks komisjoniliige kirjutas, et “oleks ka hea saada ülevaade/kokkuvõte eelmise perioodi tööst” ja “saaks täpsemalt näha, mis teemad on olnud laual, mis on lahenduse leidnud ja mis on jäänud nüüd uuele koosseisule”. “Samuti tahaks teada, kust meil vallas sotsiaalvaldkonnas king kõige rohkem pigistab” “Mis on see reaalne olukorra kaardistus-milliste teenustega oleme täna rahul ja millega on vaja edasi tööd teha?”
Ja teine komisjoniliige soovis oma kirjas: “Teen ettepaneku lisada järgmise sotsiaalkomisjoni koosoleku päevakorda antud teemad: 1. Kuusalu valla sotsiaalvaldkonna arengukava 2014-2020 kokkuvõte; 2. Kuusalu valla sotsiaalkomisjoni tööplaani kinnitamine; 3. Kuusalu valla sotsiaaltoetuste piirmäärade ülevaatamine ja muutmisettepanekute tegemine; 4. Kuusalu valla 2022.a. eelarveprojekti arutelu ja ettepanekute tegemine eelarvesse sotsiaalvaldkonna põhiselt.
Just see, mida volikogu otsustuspädevuse tõstmiseks oleks vaja olnud, eks ole.
Mõlemad ettepanekud jäid kahjuks vastuseta, sotsiaalvaldkonna eelarveosa on komisjonis läbi arutamata ja ettepanekud eelarveprojekti tegemata.
Ehkki “Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus” nimetab paragrahvis 6 vallavõimu kohustusi üles lugedes kõige esimeste ülesannetena sotsiaalteenuste osutamist, sotsiaaltoetuste ja muu sotsiaalabi andmist, eakate hoolekannet,
Kuusalu vallas puudub sotsiaalvaldkonna kehtiv arengukava, see aegus 2020. Tolle AK eesmärkide täitmist ei ole arutatud. Uut arengukava ei ole koostatud ega isegi koostamist alustatud. Selle asemel jättis komisjoni esimees veebruarikuus välja kuulutatud koosoleku ära.
Sotsiaalvaldkonna tänaseks aegunud arengukava peab valla sotsiaalhoolekandesüsteemi prioriteetseteks arengusuundadeks sotsiaalseid probleeme ennetava tegevuse eelisarendamist ning kaasaegsete ja kvaliteetsete ava- ja institutsionaalsete hooldusteenuste kättesaadavuse tagamist vallas kõikidele sihtrühmadele.
Midagi sellist, mis neid suundi arendaks, eelarveprojektist ei leia.
Seis on selline, et sotsiaalvaldkonnas on asjad vallas lastud minna isevooluteed.
Valla haridus- ja sotsiaalteenistuse juht on Anu Kirsman, sotsiaalkomisjoni juhib Enn Kirsman. Võibolla on perekonnaringis koostatud valla uus sotsiaalvaldkonna arengukava, kuid volikogule ei ole seda tutvustatud.
Lugupeetud rahvasaadikud!
Homseks volikogu istungiks on vallavalitsus esitanud päevakorda võtmiseks vallaeelarve projekti - “teiseks lugemiseks” ja ka kinnitamiseks, seega vastuvõtmiseks.
Eelarveprojekti seekordne seletuskiri mainib, et “Kuusalu valla 2022. aasta eelarve projekti II lugemisele on sisse viidud rida muudatusettepanekuid. Nende tulemusena on põhitegevuse prognoositavaks tulemiks 359 764 eurot ja eelarve tulem – 1 422 453 eurot.”
Tegelikkuses on muudetud peaaegu kõikieelarvepositsioone,
Näiteks sotsiaalkaitse valdkonna kümnest eelarvereast on muudetud eraldatavat rahasummat kaheksal juhul.
Sama seis valitseb ka hariduse, keskkonnakaitse, teede, ühistegevuse ja teistes valdkondades.
Nagu Seletuskirja kokkuvõtlikust tabelist näha, on volikogus “esimese lugemise” läbinud eelarvet muudetud kõigi põhiliste näitajate osas, mis kinnitab, et eelmine eelarveprojekti volikogu ette toomine oli vaid formaalsus, et seaduses ettenähtud kaks lugemist läbi viia:
2022. aasta eelarve projekti II lugemisel on põhitegevuse kulusid suurendatud 1 014 635 eurot.
Sisuliselt on “teise lugemise “ näol tegemist uue eelarveprojektiga, mida volikogu ei ole näinud. Volikogu on taas teadmatuses, mis nende rahanumbrite taga peitub. Seega on volikogu võimetu lähtuma vallaelanike vajadustest, nagu seadus nõuab. Ometigi on homsel istungil kavas valla 2022. aasta eelarve vastu võtta!
Volikogu, mis ei kasuta oma võimu, ei oma võimu. Selline volikogu on mõttetu.
Kellele siis volikogu talle seadusega antud võimu on loovutanud?
Kelle käes on Kuusalu vallas võim?
Aus vastus on, et võim on kohaliku poliitbüroo juhtide sm. Kirtsi ja sm. Kirsmani käes. Valda alates 90ndatest aastatest nõukogude tsentralistliku käsutamismudeli järgi juhtinud tegelaste käes.
Kuidas selline asi on saanud võimalikuks?
Selgitan viimaste kohalike valimiste näitel.
Valijate tahtel jagunesid volikogu 19 kohta peamiselt kahe poliitilise jõu, “Ühise Kodu” ja “Üks Kuusalu Vald” vahel suhtes 8 kohta 6 vastu. Ülejäänud viis mandaati jaotus ühe-kahe kaupa nelja nimekirja vahel.
Arvestades valijate tahet oleks pidanud valla juhtimine kujunema samas proportsioonis – iga “Ühise Kodu” juhtpositsiooni kohta 0,75 “1KV” võimukohta.
Kuid juhtivad seltsimehed, kartes kaotada oma aastakümneid kestnud võimupositsiooni, jätsid konkureeriva jõu “1KV” mängust kõrvale ja võimu haaramiseks vajalik volikoguenamus saadi paarile-kolmele “koostööpartnerile” (tasulisi) ametikohti pakkudes. Moodustati parteilaste ja parteitute vääramatu blokk, nagu seda nõuka-ajal kutsuti.
Sel kombel eetikat aritmeetikaga asendades on poliitbüroo tagatoal osutunud taas võimalikuks kogu võim vallas enda kätte koondada. Ehkki ebapopulaarsemal seltsimeestest tuli mitu rahvasaadikut vallavalitsusse ümber kantida, et endale asendusliikme mandaat saada. Volikogu eelmises koosseisus kõlbas võimuhaaramise nimel ära isegi Loksa vanaraud, kuid see selleks.
Nüüdseks, pärast endale volikogus enamuse kindlustamist, on valijate antud eelistusest 8:6 vastu saanud 14:1 “Ühtse Kodu” kasuks. Kui arvestada “koostööpartneritele” jagatud präänikut, siis on suhe 17:1.
Sellisest võimu usurpeerimisest poleks ju midagi halba, kui vallavalitsemine toimuks demokraatlikult ja vallaelanike huve arvestades. Kuid nagu eelarve menetlemise käik näitab, käitub volikogu enamus kuuleka hääletusaparaadina, tundmata huvi selle vastu, mille poolt nad kätt tõstavad.
Head kolleegid-rahvasaadikud!
Kutsun teid igaüht üles enne homset käetõstmise rituaali mõtlema, kas ei oleks ka Kuusalu vallas aeg teha lõpp parteilise tagatoa tsentralistlikule juhtimistiilile ja võtta võim tagasi rahva poolt valitud volikogule nagu demokraatlikus ühiskonnas kohane?
Ehk oleks nii enda kui valla tervisele parem enne vallaeelarve vastuvõtmist sellesse süveneda, eelarveprojekt komisjonides läbi arutada ja seejärel langetada otsus oma südametunnistuse, mitte võimukoalitsioonile truuduse näitamise või kaheksakümne eurose volikoguliikme istungutasu eest.
Homne päev näitab, kas on kohasem soovida kolleegidele volikogus head nõukogude armee aastapäeva või siiski vabariigi aastapäeva.
Tulevase lugupidamisega, Mihkel Tiks
(Vaba Eestimaa Ajaleht - hetke lugemiste arv 127 339)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar