pühapäev, 18. oktoober 2015

LUULETUSED - Maiki Meerbach





LUULETUSED - Maiki Meerbach




Halli pilve varjust kostab kajakate kisa


Raagus kase okstel kössis harakate paar


Vihmund maa on läbimärg, kuid sajab järjest lisa


Troostitu on kõdunevast ilust kaetud maa




****************************



Tänapäevane.



Eilne päev jäi selja taha, homne polnud aland veel

Seisin sinu akna taga, kardinaid ei olnud ees

Seisin pimedas ja külmas, vihma järjest sabistas

Vahtra ladvas minu kohal miski okstes rabistas


Seisin pimedas ja külmas, surusin end vastu puud

Hoidsin kinni sest kui sinust, enam polnud teha muud

Lootsin, et su tuppa mahun, südamesse samuti

Lootsin kõike sulle anda, ära läksid ometi


Ütlesid, et hoolid minust, et mind väga armastad

Aga siiski justkui õde, mitte nagu kallimat

Seisin pimedas ja külmas, kartsin tuppa vaadata

Kartsin väga, et seal keegi, keda õrnalt puudutad


Põsed olid vihmast märjad, märjad ehk ka pisaraist

Tahtsin korraks sind vaid näha ja siis minna sedamaid

Piilusin su aknast sisse, kardinaid ei olnud ees

Sinu kaisus voodis lebas õndsa näoga teine mees…


************************************


Igatsus.



Võib olla siis,

kui lilled õitsevad

võib olla hoopis

lehelangemise aegu

ma jõuan lõpuks sinuni,
sina lihtsalt oota.

Sest ma ju isegi ei tea
 veel täpselt, millal jõuan


    Su poole tulles olen  

Parasjagu seismas sillal

Kus kerge eksida

Ja sootuks hukkuda


See kõrge lend
Võib vabalt jääda viimaseks
Ja sind siis ehk ei näegi
Ma enam seismas
Ja mind ootamas
Ja ulatamas mulle

Kui vaid soovin
Sa iseennast
Ja sõnadeta tajuda


   Et hoolid

    just sellena

Kes olen hetkel



Või olin enne

Kui ma läksin
Või kelleks muutuda
Ma võisin sellel teel
Ma ammu lubasin
Et tulen

Niipea kuid vist ei jõua
Maad tulemiseks palju
Ja sillast vaja üle ronida
Sel käsipuid ei ole
Need ammu murdunud

Ei suuda kiirelt astuda
See võtab aega
Võib olla jõuan
Lehelangemise aegu
Või ühes lumega
No siiski vast

Veel enne kevadet
Ma tulen kindlasti
Sa veidi oota veel
Kõik võtab aega
 



**********************************

Vaikne kena külakene.



Laulda omal viisil


Mõni tõstis kisa ja mõni oli vait


Mõni arvas, et siin pole mingi õige paik



Mõni ütles toidulgi siin puudub õige maik


Mõni leidis enda kõrvalt mingi vänge leha



Mõni tahtis kõiki asju omamoodi teha


Mõni mõtles, et tal endal puudub õige vaist



Mõni aga uskuda ei suutnud ühtki teist


Mõni vaikselt tukkus ja lihtsalt uneles,



Mõni endast ainult ülivõrdes kõneles


Mõni laskis jalga kõige selle eest



Mõni väsis ära liiga raskest teest


Mina vaatan hämmeldunult, olles täitsa vait



Sest kõige selle keskel on minu kodupaik.


*****************************************



SÜGISENE


 Hallid ja igavad pilved

hallid ja porised teed

Üksikul puul kössis vares

Voolamas sogased veed



Vaevab ja surub ja rusub

pole ei päikest, ei tuult

Kaotanud homsesse usu

viimnegi leht langes puult



Tulen hallina minagi eilsest

Ja hallina homsesse läen

Kõik tunded on jahtunud leigeks

Ja värve ja sära ei näe



Tulin ja olen ja lähen

hallina hallide seas

Valgust ja soojust jäi väheks

hallide aegade reas


******************************************

Autori loata ei tohi teoseid avaldada ega levitada!
(See ei ehti lingi jagamise kohta Facebookis).
 

teisipäev, 13. oktoober 2015

KAS ARMUKE ON HEA? - Aadu Kadakas

KAS ARMUKE ON HEA?


Foto: Neeme Sihv


Olen vahel harva sattunud mõningatesse foorumitesse. Neisse, mis räägivad elust enesest. Ja kui püüdsin guugeldada laias laastus sõnaühendeid "miks hakata armukeseks", siis vastuseks tuli hulganisti neid foorumite linke, kus teema arutluse all. Ma ei ole tavaliselt neisse varem süvenenud väga põhjalikult. Mis sest, et olen elus olnud korduvalt "armuke". Jutumärgid siinkohal on taotluslikud.
Nüüd sattusin lugema lühikest Õhtulehe-Annestiili jutukest. Eks see ole selline tüüpiline Linnalehe Dilaila-tüüpi jutuke. Ometi pani see mind tõsiselt mõtlema. Sellised jutukesed kipuvad näitama kitsarinnalist lähenemist. Ma ei kavatse hakata ümber lükkama väidet, et armuke võib tähendada keerulist ja hingepiinavat elulist kulgemist. Lühemat või pikemat aega. Loomulikult on igal otsusel, eriti väga kaalukal otsusel, oma mõju. Sageli päris pikaajaline. Aga kas see on alati läbinisti halb?

 Lugedes seda lugu, torkas silma esimese lõigu tõdemus: "Armukadeda inimesena mõistan....." - see ütleb vägagi palju. Armukade inimene ei ole adekvaatne. Pigem on tegu egoistiga, kelle jaoks MINA on selgelt primaarne. Ehk ongi see egoism üks neid asju, mis pimestab ja ei lase adekvaatselt mõista, milles on probleem? Ja kas üldse probleem on selline, nagu kirjutaja püüab näidata?

Loo "armukade autor" takerdub pea igas lõigus ühekülgsesse vaatenurka. Nagu ütlesin, ma ei kavatse siin puudutada seda külge, et keegi jõuab "antidepressandikuurini".  Ja nagu ütlesin, seda võib ka juhtuda. Ärge mõelge, et ma kavatsen mingilgi moel õigustada armukeseks olemist või midagi muud sellesarnast. See ei ole selle loo kirjutamise põhjuseks. Põhjus on hoopis selles, et millegipärast osatakse sageli näha ainult halba, ainult ühte külge. Aga ehk kaalub sageli positiivne pool üles negatiivse? Ehk on negatiivseid kohti neis elulistes lugudes hoopiski vähe?

Autor mainib, kuidas kellelgi "just suhe purunes"! Põhjuseid, miks poetakse (abielu)mehe kaissu on ju väga erinevaid. Ja kas autor näeb vaid mehe kaissu pugejaid?
See, kui kellelgi on raske, on tõepoolest sageli väga raske olukord. Mina olen elus aga mõistnud, et kuigi armukeseks olemine või armukese võtmine ei pruugi alati olla ehk kõige mõistetavam tegu, siis ometi on leidnud, näinud ja lausa tundnud, et tegelikkuses on tõepoolest asja positiivne külg miljoneid kordi olulisem kui negatiivne. Sest kas seesama kirjutaja ehk "armukade naine" (või mees?) suudaks mõista, kui palju head võib miski hoopiski pakkuda? Vaevalt! Selle teeb selgeks üksainuke ütlus. ......"See isik (? - minu märkus - A. K.) oli ainus, kes temaga rääkis, lohutas ja mõistmist  d e m o n s t r e e r i s". Miks eeldatakse, et kõik on petised, kes ainult demonstreerivad mõistmist, hoolivust, hellust, armastust? Kas ei või olla nii, et mõni mees oskabki seda  o.l.l.a ? Veel hullem, et on mehi (ka naisi), kes võivadki  a r m a s t a d a  mitut inimest? Kelle jaoks ehk see on lausa õnnetus, et ta suudab ja oskab armastada? Või et ta kohtub, ka õnnelikus elus, oma elu esimese armastusega, kelle just sel ajal ongi raske?

Sel teemal võiks kirjutada tuhandeid lugusid ja ikka oleks vähe. Sest armastus on imeline asi ja sama imeline on mitte soov olla hoitud, vaid oskus hoida! Ja seda selliste lugude kirjutajad ei mõista. Küllap ei osata piisavalt armastada, egoism takistab ja sunnib ainult armastust ootama.

Tean, kui palju saab hoolides teist inimest aidata. Just siis, kui tal on raske. Ja väga sageli on elus nii, et inimene, kellest hooliti, keda hoiti ja mõisteti (mitte ei demonstreeritud seda), on saanud taas jalgadele. Vähe sellest, ta on suutnud edaspidi elada õnnelikku elu, vahel ehk veel õnnelikumaltki, kui enne. Sest ta on leidnud endas mõistmise ja hoolimise -  a r m a s t u s e  saladuse!

Loo autor aga jätkab samas vaimus. Ta arvab, et . ainuke, kes olukorda täiel rinnal naudib, on kahe valiku vahel kõõlumist teesklev tegelane.  Oh seda püha lihtsameelsust! Kui see on või vähemalt oleks nii, siis pole see "kõõluv tegelane" mitte midagi väärt! Mina ei pea aga silmas selliseid tegelasi, vaid hoolivat ja mõistvat inimest. Kes ei ole  e g o i s t ! Ja kes ei ole egoist, see  e i  n a u d i  mittemingil juhul seda, et ta saab kahte naist "panna", vaid hoopis midagi muud. Mida, seda ma siin isegi ei püüa selgitama hakata. sest kui seda pole ise mõistetud, ei mõisteta ka peale mu kirjatükki. Aga mina mõistan, mida tähendab enda egole olla just seesama hooliv, mõistev. Nii et ei mingeid antidepressante! Sest emotsioon sellise inimesena on määratult lendutõstev. Jah, alati on kõikides asjades siin elus ohud. Oht armuda põhjani! Pole sellestki kerge üle olla, vahel ehk lausa võimatu. Kuid endale peab selgeks tegema, miks olla kellegi jaoks olemas. Eriti siis, kui sul juba on keegi. Kas "mäng väärib küünlaid"? Eriti veel siis, kui tegemist ei olegi mänguga, vaid reaalse eluga.

Minul pole elus suurt midagi kahetseda. Elu on lühike ja seda elatakse vaid üks kord. Võimalust olla kellegi jaoks parim, ei tule ka rohkem, kui ainult selles elus. Seega, kui seda juhtub mitu korda, on tunne veelgi parem!

Kindlasti läheb lärmiks mu jutu peale. Mida siis tunneb see, kellega see "armuke" koos elab? Otse loomulikult tuleb tallegi olla  p a r i m ! Ma ei otsigi õigustust, aga mida rohkem on elus võimalik olla hooliv, seda õnnelikum on elu. Ja ehk seda meeldivamad ka mälestused siis, kui enam väga ei jaksa ringi tatsuda. Mälestused ilusatest aegadest ja asjadest jäävad meiega alati. Ja mida rohkematel inimestel on rohkem mäletada, seda parem. Mäletada ilusat.....

Annestiili loo autor aga muutub isegi lühikese loo puhul vastikuks. Eriti kui püüab tõestada, et ..... Meeste jaoks on armuke nagu hobi. See on samal tasemel reedeõhtuse sauna ning kalastusretkega - lõõgastav ja lõbus vahepala...... -! Ütlen veel kord, ma ei räägi sellistest meestest. Need pole mehed! Ma räägin  m e e s t e s t!

Loo kirjutaja paneb kõikidele i-dele täpid oma loo viimase lõiguga. Kui väga huvitute, otsige üles see Õhtulehe Annestiili lugu, mis ilmus oktoobri 11-ndamal päeval. Hea veel, et mitte 11.11 kell 11.11......

Seesama viimane lõik tõestab, et loo autor pole muud kui (kibestunud) egoist!

Ahjaa, ärge võtke mu lugu kui soovitust propageerida armukesi. Ei, hoopis tahaks, et osataks rohkem mõista elu. Ja seda osa elust, kus miel on raske, ning me vajame hoolimist, mõistmist, tuge. Mitte selle demonstreerimist! Seda rõhutan eriti!

Ilusat armastust Teile kõigile!

Aadu Kadakas.
Tallinn, 2015

(Aadu Kadakas on mu kirjanduslik pseudonüüm. Kuigi, tõsi, seni olen kirjutanud pigem sahtlisse. Ehk on need kirjatükid liiga avameelsed ja otsekohesed....)

P. S. Ahjaa, ma ei soovita seda igal äbarikul proovida. Sest selline mees olla on  v ä g a  r a s k e!

kolmapäev, 7. oktoober 2015

AVALIKULT RAIL BALTICUST - Pressiteade


Foto: Neeme Sihv


ARB: Rail Balticu Nabala trasside kohta levitatakse valefakte
Pressiteade
6. oktoober 2015

Rail Balticu juhtkomitee tegi teatavaks RB trassieelistuse 7. juulil 2014. Sellest hoolimata on rahandusminister Sven Sester (IRL) ja keskkonnaminister Marko Pomerants (IRL) soovitanud tagasi pöörduda Nabalat läbiva trassialternatiivi juurde. Seejuures on meedias kajastatud mitmeid väljaütlemisi viitega, et Nabala trassi kaardile tagasi toomise eesmärk on kokku hoida kümneid miljoneid eurosid maksumaksja raha ning Nabala looduskaitseala pole piisavalt uuritud. ARB juhib tähelepanu, et keskkonnaministeeriumil on olemas värsked uurimistulemused, sest Nabala-Tuhala looduskaitseala loodi viie ekspertiisi alusel alles 1. detsembril 2014.

Kodanikuliikumine ARB juhib veel tähelepanu, et poliitikute ja huvigruppide avaldustes on  Rail Balticu nn Nabala trassi kohta esitatud teisigi valeväiteid.

1. Nabala trass ei ole lühim
Läbi Nabala kulgeva rööbasteede kogupikkus on ligikaudu 68 km, praeguse “eelistatud” trassi kogupikkus on 66 km. Kõige lühem ja pikaajaliselt seetõttu kuluefektiivsem on aga hoopis osaliselt mööda olemasolevat raudteekoridori kulgev trass 12A läbi Liiva ja Männiku kuni Sakuni ja sealt edasi mööda trassi 16B, mille kogupikkus on 61 km, mis on 5 km lühem kui eelistatud trass.
Siinkohal tõstatab ARB küsimuse: Miks rahandusminister Sester ei soovita hoopis kõige lühemat trassi, mis pikaajaliselt hoiaks riigile kokku miljoneid eurosid ja mida on soovitanud kaaluda mitmed Harjumaa kohalikud omavalitsused?

3. Nabala trasside mõjualas elab samaväärne arv inimesi
Vastavalt trasside võrdlustulemustele on likvideeritavate hoonete arv  Nabala trassil viis hoonet ja praegu eelistatud trassil seitse hoonet. Nabala trass möödub Lagedilt ja Vaidast, kus elab ca 1800 inimest. Ainuüksi  Rae vallas Nabala trassi mõjualas elab üle 2000 inimese.

4. Trassi maksumus tekitab segadust
Trasside maksumusi hinnates tuleb arvestada, et ehitusmaksumus on Nabala trassi puhul ca 360 miljonit eurot ainult juhul, kui kaubaveoharu läheb Muuga sadamasse läbi Rebala muinuskaitseala. Kui kaubaveoharu läheb Muugale läbi Iru sõlme, nagu praegu eelistatud trassi korral, siis ehitusmaksumus kasvab kuni 40 miljonit eurot. Nabala trassi puhul pole senistes kalkulatsioonides üldsegi arvestatud tulevase Tallinn-Helsinki tunneli suudme asukohaga, mis veel märkimisväärselt tõstab selle trassi maksumust.

Kodanikuühendus ARB on seisukohal, et niivõrd suure ja maksumaksjale  kuluka taristu trassivalik peab olema mittepolitiseeritud, tuginema analüüsidele ning arvestama samuti regionaalse mõõtmega, luues eeldused  kohaliku transpordi väljaarendamiseks samal taristul.

ARB kontaktisik:
Liivi Tamm
Mob 51 07011

Facebook: Avalikult Rail Balticust