Fotod: Mati Sepp
Tartumaa Pala põhikooli terviseraja metsades algavad uuel aastal raietööd.
Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) on KAH alade hulka lisanud Pala Terviserajad, mis omakorda on osa Pala kooli kompleksist. Pala kooli terviseradasid ümbritsevate metsade raietegevuse teostamiseks peab RMK läbi viima KAH ala koosoleku, et kohalikud elanikud oleks teadlikud tulevatest raietest ja rahval oleks võimalus teha ettepanekuid raiete osas. Põhimõtteliselt peaks rahval olema otsene sõnaõigus Riigimetsa Majandamise Keskuse KAH alade raietes kaasa kõneleda, aga RMK nägemus on pigem selline, et rahva ettepanekuid kindlasti kuulatakse, aga arvesse võetakse ettepanekud juhul kui RMK-le need sobivad.
Pala Terviserajad on samas osa suuremast üle Eestilisest terviserajade võrgustikust, millele on oma toetava õla alla pannud Merko Ehitus, Sweedbank ja Eesti Energia. Koostööpartneriteks terviserajade loomisel on RMK ja Kultuuriministeerium. Kuid samas Pala kooli terviserajad on ühtlasi RMK majandusmetsas ja sellest tulenevalt näeb RMK terviseradade ümber olevat metsasid ikkagi majandusmetsana ja soovib neid majandada nagu igat teist majandusmetsa.
Küll aga mõnevõrra irooniline on lugeda seejuures RMK enda tutvustust SA Eesti Terviseraja lehelt: “Loodushoiuga tegelevad inimesed RMKs teevad omalt poolt kõik, et riigimets ning RMK hoole all olevad rahvuspargid ning muud kaitsealad pakuks võimalikult mitmekesiseid puhkevõimalusi ning sealjuures ei saaks kahjustada sealne elustik. RMK rajab matkaradu, hooldab ööbimiskohti, tähistab kauneid puhkepaiku ja valmistab ette laagri- ning lõkkeplatse. Puhkevõimaluste loomise kõrval jagab RMK ka loodusharidust.”
Ei ühte sõnakestki sellest, et RMK majandab terviseraja metsasid lage- ja turberaietega. Kahjuks oleme jõudnud Eestis olukorda, kus ilusate virtuaalsete sõnade taga on sootuks vanade metsade jõuline majandamine ja isegi ühiskonnale suure psühholoogilise väärtusega metsaaladel laastud lendavad. Ma kaldun arvama, et mõnevõrra aus oleks puhkajate suhtes või koroona eest metsa pakku pugevatele inimestele vähemasti lisada ilukirjanduslikult RMK kiidujutule, et "vanametsade miljöö väärtusi rikastame lageraie lankidega ja metsa armastavatel inimestel soovitav varuda rahusteid ennem metsa minemist".
Ma küll ei oska öelda, mida arvavad metsaraietest Sweedbank, Eesti Energia ja Merko Ehitus, kes toetavad terviserajade võrgustiku loomist ja toimivana hoidmist. Kuid minule mõjus uudis, et RMK hakkab jällegi Pala terviseraja metsi raiuma viisakalt öeldes murettekitavalt. kuna veel püstiseisvad metsamassid on mulle tuttavad koolipõlvest. Jooksin kehalise kasvatuse tunnis mööda looklevaid metsaradu ja raskel sammul läbisin terviseraja tõuse ja nüüd õpib minu poeg samuti Pala koolis. Temagi kasutab samu radasid, mida mööda mina kunagi üles sirgusin. Minu koolipõlves oli tegemist võimsate metsadega, aga minu poeg sirgub juba killustatud metsade ja lageraielankide vahel.
Elu keerdkäigud võivad olla nii ettearvamatud, et need jätavad oma haavad südamesse.
KAH koosolekut läbiviinud RMK töötajate osas minul etteheiteid pole ja tänan neid viisaka suhtumise eest ning tean, et nad on selles suures malemängus paljuski ainult etturid, kes enamasti saavadki kõige enam tuld rahva käest, kuigi see tuli tuleks suunata rohkem kõrgemate malendite suunale, aga etturitelgi on males oma strateegiline roll mängida.
Suutsime suurtesse emotsioonidesse minemata raiete üle siiski arutleda ja sündmused arenesid oma loomuliku KAH ala koosoleku strateegiat mööda. RMK töötajad tutvustasid 10 aasta raieplaani Pala terviseraja metsade osas - põgusalt, ja seejärel kuulasid, mida kohale tulnud neljal inimesel oli raietest arvata.
Kuid arutelu käigus koorus välja esmalt, et vallaametnikelt pole kohalikel elanikel lootust abi saada pole ja sealtpoolt on põhimõtteliselt roheline tuli antud RMK-le järgmiseks 10 aastaks majandada nii nagu nad parimaks peavad. Vald on KAH alade läbirääkimistel tähtis suunaja. Kui vald ei toeta kohalikke, siis on üsna tõenäoline, et RMK kohalike ettepanekuid võtab arvesse väga valitult, kui üldsegi oleneb täielikult RMK töötajast. Siin kohal palve Peipsiääre vallavalitsusele, kuna olete rahva poolt valitud meid esindama ja seetõttu võiks vähemasti kohale ilmuda KAH alade koosolekutele.
Läbirääkimiste algus raiete osas algas valla puuduliku toetuse tõttu üsna konarlikult, aga RMK oli valmis ikkagi meid kuulama ja suundusime aruteluga kompromisse leidma. Minu soov oli, et miljööväärtused, mis inimesi terviserajale toob, peaks võimalikult palju säilima. Vallaelanik tegi RMK-le pakkumise jätta kuni 70-d seemne puud koos säilikpuudega, mille peale vastas RMK esindaja, et RMK ei jäta ühtegi seemnepuud lankidele vaid jäetakse kuni 10 säilikpuud 1 ha kohta.
Minu jaoks tuttav teema, et RMK raielankidele seemnepuid ei jäta, kuigi metsaseaduses on see osade lankide puhul siiski nõutud, aga RMK-l on mingit laadi sõbralik arusaam keskkonnainspektsiooniga, et RMK ei pea seemnepuid jätma lageraie järgselt, kuna RMK istutab uue metsa asemele. Kui sellise lükke teeb erasektor, et ei jäta seemnepuid seaduses ette nähtud hulgal 20-70 puud, siis võib maaomanik trahvi saada keskkonnainspektsiooni käest. RMK-l on omad privileegid metsaseaduse täitmise osas või vähemasti mina näen seda asja sedasi.
Kuid 10 säilikpuud oleks ilmselgelt 1 ha kohta armetult vähe ja oletasin, et sellise koguse puude arvuga pole kuidagi võimalik miljööväärtusi säilitada vähimalgi määral. Tegime uue pakkumise RMK-le, et jätaks siis 70 säilikpuud kui seemnepuid ei jäeta, aga seda oli RMK jaoks natukese liiga palju. Lõppotsus, et 1 hektarilise ala kohta, terviseraja läheduses jääb suurusjärgus 50 säilikpuud (mändi). Puud valib RMK ise välja sest leiti, et kui kohalikud läheks neid ise valima, siis võib asi minna ülekäte.
Mõistagi oleks kõige parem diil olnud kohalikele ja minule samuti, mitte üldse raiuda terviserajaga kattuvaid eraldusi, aga olime nõus suurusjärgus 50-ne säilikpuude kokkuleppega.
Kuid kuidas me oleme üldse sattunud nii hullumeelsesse olukorda, et RMK raiub koolilaste, kohalike ja kaugemate inimeste kasutuses olevaid terviseraja metsasid nagu tavalist majandusmetsa, mida antud mets põhimõtteliselt hetkel seaduse alusel ongi, aga suure lisandväärtusega. Arvan, et põhjus peitub Eesti poliitikas ja RMK tugevas kõikumatus ladvikus. Keskkonnaministrid viimasel ajal silmapaistvalt (EKRE erakonnast) on allkirjastanud iga-aastase RMK raiemahu määruse, mis lubab lausa ulmeliselt suuri koguseid vanu metsi maha raiuda väga lühikese ajaga. Kui võtame hetkel raieküpsed metsad, siis RMK hetke raieplaan näeb põhimõtteliselt selline välja, et pooled uuendusraie vanuse saavutanud raieküpsed metsad lõigataks 2025 aastaks maha. Õnneks vananeb metsa vähesel määral peale ja see leevendab raiesurvet KAH ala metsadele, aga kui raiumine hetketempos jätkub, siis 100 aastased männikud oma mustika rohkusega on peagi leitavad ainult vähesel hulgal range kaitse all olevates metsadest.
Mul on kahju, et Eesti poliitika ja RMK metsandus on niivõrd “metsa” läinud viimaste aastakümnetega, et eestlastel pole varsti enam vana metsagi kuhu neid sõbralikult saata vanarahva tarkustega koos, aga samas teadmine, et alati saab veel hullem olla, on sarkastiline lohutus.
Ma pole pahane ega solvunud RMK töötajate peale, kes Pala kooli terviseradade raiet tutvustasid, nad tegid oma tööd ja kuulasid meid ära ja saime teha võimaluste piires ettepanekuid raiemõjude leevendamiseks ja selle eest tänud RMK töötajatele, aga KAH alade kaasamise süsteem vajab korrastamist kiiremas korras koos Eesti metsandusega.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar