EI PÕLEVKIVI KAEVEMAHTUDE JA REOSTAMISE SUURENDAMISELE - Aleksander Laane

EI PÕLEVKIVI KAEVEMAHTUDE JA REOSTAMISE SUURENDAMISELE

Riigikogu kavandab kuritegu ökosüsteemi vastu

Äsjane Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) raport ütleb, et fossiilkütuste tootmist kogu maailmas toetatakse tempoga 10 000 dollarit MINUTIS! Aastas toetavad maailma riikide valitsused fossiilkütuste tootjaid summaga, mida on raske isegi ette kujutada - 5,4 triljoni dollariga. Seda on palju rohkem, kui kogu maailma valitsused suvatsevad eraldada tervishoiu vajadusteks. 

Harukordse erakonnaülese koosmeelega on Reformierakonna, Keskerakonna, IRLi ja Sotsiaaldemokraatide esindajad asunud Riigikogus soodustama põlevkivi kaevemahtude suurendamist. See on paari ettevõtja ja firma huvides tehtav subsideerimine ehk raha kinkimine, sest riik ei küsi meie ühise vara laristajatelt kaugeltki õiglast hinda. Kuritegu meie maa ökosüsteemi vastu püütakse ära teha eriti kiiresti, mis annab tunnistust pehmelt öeldes varjatud huvidest.

Eelnõu 43 SE maapõueseaduse ja keskkonnatasude seaduse muutmiseks on kavas suunata täiskogu päevakorda 9. juuniks, määrates muudatusettepanekute tegemise tähtajaks 10. juuni (!). Eelnõu esitajad ei ole vaevunud hindama selle vastuvõtmisega kaasnevaid keskkonnamõjusid, sealhulgas mõju kasvuhoonegaaside emissioonile. Nii kummaline kui see ka pole, ei ole tegelikult analüüsitud ka eelnõu sotsiaalseid mõjusid, jutustades muinasjutte lisanduvatest töökohtadest.

Tegemist on häbiväärse katsega muuta seadust vaid mõne ettevõtte ja selle omanike lühiajalistes huvides, ignoreerides avalikke huvisid ja ühiskonna pikaajalisi arenguperspektiive. Erakond Eestimaa Rohelised leiab, et eelnõu 43 SE tuleb esimesel lugemisel tagasi lükata ja kutsub üles Riigikogus esindatud erakondi lõpetada erahuvide eelistamine avalikele vajadustele.

Maailma avaliku arvamuse surve, majanduslikud kaalutlused ja kliimamuutused on viinud uue liikumise tekkele. Pensionifondid, ülikoolid, ettevõtted, kirikud, investeerimisfondid ja eraisikud likvideerivad oma osalusi fossiilkütustega seotud ettevõtetes.  Seda investeeringute väljaviimist nimetatakse “divestment” poliitikaks. Norra parlament otsustas juuni esimestel päevadel müüa 8 miljardi dollari väärtuses riiklikule pensionifondile (GPFG) kuuluvad ja fossiilkütustega seotud aktsiaid jm väärtpabereid. Pensionifondi väljumine investeerijate seast puudutab valusalt 122 ettevõtet üle ilma. See on praeguseks suurim “divestment”, kuid järgmised on ees. Fossiilkütustega seotud investeeringuid likvideerivad ka The Guardiani meediagrupp (1 miljard), Prantsusmaa investeerimisgrupp Axa jpt.  Miks tahab Eesti parlament põlevkivitööstust sellises olukorras hoopis soosida, pole vist vaja mõistatada.

Heade töökohtade loomiseks tuleb toetada hoopis päikese-, tuule- ja biogaasienergeetikat ning salvestusvõimsuste rajamist. Taastuvenegia tootmine kasvab kogu maailmas ja loob töökohti!

Petitsiooni leiate: http://www.petitsioon.com/ei_polevkivi_kaevemahtude_ja_saastamise_suurendamisele

F: https://www.facebook.com/EI43SE?fref=ts

Aleksander Laane

Erakond Eestimaa Rohelised esimees

Maailma Keskkonnapäeval 05.06. 2015

Lisainfo: 

http://www.imf.org/external/pubs/cat/longres.aspx?sk=42940.0

http://www.theguardian.com/environment/2015/may/18/fossil-fuel-companies-getting-10m-a-minute-in-subsidies-says-imf

ERINEVATEST IDEOLOOGIATEST - Endel Susi

ERINEVATEST IDEOLOOGIATEST.

Paljusid kaaskodanikke pahandab, et kasutatakse väga kergekäeliselt väljendit fašist. Me ei ela enam nõukaajal, kus sõjaväes teeninud baltlaste ühisnimetus vene ohvritseride poolt oli fašist. Paljud rahvuskaaslased kogesid sellist solvangut  korduvalt. Need, kes julgesid sellele arusaamale vastu tegutseda, pole vaja olla vist selgeltnägija, et mõista, mis nende noorte inimestega seejärel juhtus.

Selliseid solvanguid tuli korduvalt kogeda ka teiste erialade inimestel.

Nüüd võime ajakirjandusest lugeda samuti mõnede inimeste silditamist fašistideks. Seepärast otsustasin veidi täpsustada kasutusel olnud ja olevaid ideoloogiaid, et inimesed mõistaksid milline tegevus millise ideoloogia valdkonda kuulub. Kuid kindlasti ei pretenteeri antud lugu kõiketeadmisele ega lõplikule tõele.

Natsionaalsotsialismi ehk rahvussotsialismi põhimõte oli, majandusel peab olema teeniv positsioon rahva suhtes. Turg ei eksisteeri kapitali jaoks. Natsionaalsotsialismi ideoloogia oli käibel Saksamaal enne II maailmasõda, mis sündis peale Saksamaale alandavat Versailles lepingu sõlmimist, mille sõlmisel sakslasi ei lastud isegi osaleda.

1933. a oli tööpuudus Saksamaal 33%, ja see likvideeriti uut ideoloogiat rakendades 1939. aastaks. Teada on, et investeeringud teedeehitusse suurenesid 4,5 korda, elamuehitusse 2 korda, investeeriti suuremahuliselt teistesegi tööstusharudesse ja põllumajandusse. Sõjatööstusse hakati jõulisemalt investeerima peale tööpuuduse likvideerimist. Tänu sellisele edule majanduses ühines Austria Saksamaaga meeleldi. Saksa armee võeti Austrias vastu suurte ovatsioonide ja lilledega. Seda ühinemist näitab ilmekalt History telekanal.

Saksamaa selline majanduslik edu ei meeldinud Nõukogude Liidu liidrile Stalinile, sest tema pidi majanduse turgutamiseks kasutama sundmeetodeid ehk sunnitööd,  aga Saksamaal toimus see vabatahtlikult inimeste kõrge motivatsiooni toel. Stalini ettepanekul aastast 1936 hakati natsionaalsotsiaalide kutsuma fašistideks. Negatiivseks muutis natsionaalsotsialismi ideoloogia sellesse lisandunud teooriad nagu rassiteooria, eluruumi laienemise vajadus, juhikultus. Peale II maailmasõda kuulutati võitjate poolt natsinaalsotsialistide ideoloogia rahvavanulikuks.

Fašism on poliitiline ideoloogia, mis taotleb ühe isiku juhtimise all oleva tugeva riigi loomist. Fašismile on võõrad kõik sotsiaalsed ja internatsionaalsed konstruktsioonid.

Fašismi iseloomustab autoritaarne ainupartei juhtimissüsteem, äärmuseni tsentraliseeritud riigiaparaat, ühiskonna elu kõikide külgede range reglementeeritus ja jälgimine, sõjakas šovinism, agresiivne välispoliitika, piiramatu omavoli, patriotismi nimel kordasaadetud massimõrvad, jms. See autoritaarne liikumine ja ideoloogia tekkis 20ndail Itaalias, mille juht oli Benito Mussoliini. Tuntumad fašistlikud režiimiga riigid olid Hispaania (juht kindral F. Franco), Portugal (A. Salazar) ja ka Austria (1934-1938) enne Saksamaa anšlussi, Horvaatia (A. Pavelic). Mõnedes Kesk-Euroopa riikides kohtas kahe maailmasõja vahelisel ajal fašismile omaseid jooni nagu Ungaris (Horthy),  Bulgaarias (Markov), Kreekas (Metaxas), samuti osades Ladina-Ameerika riikides.

Kommunism on teoorias positiivne ideoloogia, kus ei ole eraomandid ega sotsiaalseid klasse, riiki ega perekonda. Kommunismis on kõik varad ja tootmisvahendid ühiskondlikus omandis ja inimesed on võrdsed nii sotsiaalselt kui majanduslikult. Ühiskonna põhimõte on, igaühelt vastavalt tema võimalustele ja igaühele vastavalt tema vajadustele. Kommunistid erinevad sotsialistidest selle poolest, et nad pooldavad kapitalistlikust ühiskonnast kommunistlikku ideaalühiskonda üleminekut revolutsion teel ehk jõuga. Sõna kommunism tuli kasutusele peale 1830. a prantsuse revolutsiooni. Suuremad kommunistliku ideoloogia teoreetikud olid Karl Marx ja Fridrich Engels.

Praktikas on kommunism üks totaritaarsemaid ideoloogiaid koos fašismiga.

1917-1991 NSVLis toimunu ja tema poolt naabermaades kordasaadetu on 20nda sajandi üks suuremaid inimsusevastaseid kuritegusid.

Teisigi näiteid. Pol Pot (1925-1998) oli Kambodža ultramaoistliku Punaste Kmeeride juht ja oli Kambodža peaminister aastatel 1976-1979. Sel ajavahemikul, tema  kommunistlike ebainimlike reformide tulemusel, hukkus 1,7 miljonit elanikku, mis oli 26% Kambodža rahvastikust.

Ajaloolaste andmetel on kommunistlikud režiimid maailmas hinnanguliselt hävitanud üle 100 miljoni inimese. Rahvavaenulikud ideoloogiad, peale kommunismi, on rahvusvaheliselt kõik hukka mõistetud.  Erinevates riikides on kommunismi kuriteod hukka mõistetud. Näiteks, mõistis Eesti Riigikogu 2003. a hukka kommunistliku režiimi kuriteod, sama tegi tänavu aprillis Ukraina Ülemraada. Näiteid on teisigi. Kuid Euroopa Nõukogu Parlamentaarses Assamblees sotsiaaldemokraatide fraktsiooni vastuseisu tõttu ei ole läinud dokument kommunismi kuritegudest lõpphääletusele. Nende vastuväide on, et hukka tuleb mõista konkreetsed kuriteod, mitte ideoloogia. Vaatama sellele, et just see rahvavaenulik ideoloogia on viinud kõige suuremate kuritegudeni.

Praegu maailmas viljeldavad peamised ideoloogiad on liberalism, sotsiaaldemokraatia ja konservatism.

Liberalism on suund majanduses, poliitikas ja ideoloogias, mis lähtub kõigi inimeste vabadusest ja õigustest mida kaitseb riik. Peamine suund on võetud vabaturumajandusele. Oluliseks peetakse riigi minimaalset sekkumist ettevõtlusse, nende tulude minimaalset maksustamist. Riik ei pea tegelema kulukate sotsiaalprogrammidega, vaid motiveerima rahvast rohkem töötama. Liberaalide ideoloogias ei eksisteeri rahvust ega tema kultuuri vaid kandvaks jõuks on ühiskond ja lõppeesmärgiks ühtne maailmariik. Sellest põhimõttest lähtuvad liberaalide tõekspidamised ja tegevus teisi inimesi panna neid põhimõtteid tunnistama, kasutades oma käes olevaid kõikki vahendeid nagu meedia, ja muud võimalused. Olles võimul ongi nende juhtida meedia ja võimalus propageerida oma vaateid, olgu selleks vabaturumajandus, multikulti, homoseksuaalsus, jm.

Vabaturumajanduse liberaalsete ideede propageerijana on enim kuulsust võitnud USA teadlane Milton Friedeman (1912-2006), kelle teostest on saanud inspiratsiooni ka meie kunagine peaminister Siim Kallas. Friedemani  auks antab Cato Instituud USAs alates 2002 aastast välja auhinda „Vabaduse edendamise eest“ koos kopsaka rahalise preemiaga. Auhindu jagatakse üle aasta ja neid on saanud 7 inimest, teiste  hulgas ka  Mart Laar 2006. aastal.

Sotsiaaldemokraatia on vasaktsentristlik ideoloogia, mille eesmärk on tagada inimestele võrdsed võimalused eneseteostuseks sõltumata sotsiaal-majanduslikust olukorrast, tulude ümberjaotamine ja heaoluriik. Riik peab pehmendama turukonkurentsi mõju.

Uuema aja sotsiaaldemokraatia on laenanud mitmeid põhimõtteid moodsast liberalismist nagu võrdsuse või positiivse vabaduse põhimõtted.

Tuntumatest sotsiaaldemokraatidest võiks nimetada Toomas Hendrik Ilvest, Mihkel Martnat (Eesti sotsiaaldemokraatia isa), Olaf Palme´t, Tony Blair´i. 

Konservatism ehk alalhoidlikkus on demokraatlik parempoolne ideoloogia, mis tugineb traditsioonilistel väärtustel. Konservatism loojaks peetakse XVIII sajandi iiri poliitikut ja filosoofi Edmund Burke´i. Konservatiivi jaoks on oluline rahvus ja tema ajalugu. Konservatiivsed põhimõtted on traditsionalism, perekond ja moraal. Traditsionalism tähendab põhiväärtuste säilitamist ja järkjärgulist reformide teostamist selle säilitamiseks. Perekond ja abielu on ühiskonna vundament, üks vanemaid elukorralduse institutsioone. Moraal on kõige aluseks, ilma milleta poleks ettekujutust, milline on õiglane ühiskond.

Tuntumatest konservatiivsetest poliitikutest võiks välja tuua Konrad Adenaueri, Dwight Eisenhoweri, Charles de Caulle´i ja Margaret Thatseri.

On veel hulk teisigi ideoloogiad. Äratoodu on selline huvitekitamise lugu, sest paljude ideoloogiate kohta on võimalik leida materjali piisavalt. Äratoodud ideoloogiates vastuolude  kommenteerimisest allakirjutaja loobus, et mitte muutuda erapoolikuks.

Endel Susi

Pensionär Haapsalust. 

SETO FOLGILE RONGIGA!

Seto Folgile saab ka rongiga!

http://www.setofolk.ee/kuidas-tulla/

 RONGIGA! Seto Folk kutsub üles keskkonnasõbralikkusele

 ning soovitab folgile tulla rongiga! Peatuseks valige Koidula!

Koidulast Värskasse viib etteregistreerimisel tellitud buss.

 Etteregistreerimine info@setofolk.ee 

Rongi 

sõidugraafik www.elron.ee.

MAARJAMAA LAULUD I - Henrik Visnapuu.

MAARJAMAA LAULUD I

Ma olen kisendanud
kinnise suuga:
kuhu! kuhu sa lähed! kuhu!
sina ise,
sa, minu kodumaa,
kuhu lähed võõra ja muuga,
sina kõrk!
Minu kurk
hääletust kisast
on tulipunane:
mäleta, tuled sa kust?
kes olid sa tuna?
kes on su isa?
Minu sisikond on must 
vaitolemise valskusest;
mina ei saa 
vaikida,
sõna on saanud mu suhu,
nüüd pean ma laulma sest:
mina armastan sind,
minu kodumaa pind.


H.Visnapuu

KARJAS ULUD HUNTIDEGA KOOS. - Sirgjooneline.

Foto: N. Sihv

KARJAS ULUD HUNTIDEGA KOOS.

Juba mitmendat nädalat eksivad mu sõrmed klaviatuurile ning hakkavad kirja panema mõttekildu, mis aina enam end mõtiskluseradadel on kordama hakanud. Parem on vast mitte konkreetset ideeallikat välja tuua, küll taibatakse, millele ma vihjata püüan.

Mis vaevab minu hinge?
Mõnetine hirm. Mitte laushirm, mitte viha tekitav hirm, vaid kerge pelglikkus selle vastu, mil viisil teatud hammasrattad meie eludes käima lükatakse. See pole üllatav – nii on ta alati toiminud, kuid siiani on noorusea naiivsus mind hoidnud tagasi uskumast fakte. Kirg täita oma ambitsioone on hoidnud elus lootust, et mida enam õppida, tööd teha, näha vaeva, seda kiiremini saabub võit ning seda suurem on aupaiste. Ei ole. Kellelegi teisele, peale iseenda, ei lähe kogemustepagas korda. Samas… Teatud piirini läheb – oleneb inimrühmast, oleneb valdkonnast, kuid seal, kus asjade üle otsustatakse tuleb ennastsalgavatest soovidest loobuda. Vaadates, mida see mõne inimesega teeb, siis seda enam tekib soov ise sellest allikast eemale hoida, kuna ei tea, kas antud nähtuse põhjustajaks on mõne inimese manipulatsioon või pikaajaline traditsioon/vastuvõtueksam, milleta siseringi ei pääse. Piisavalt on olnud neid, kel on soov midagi muuta, ent miski tõmbad neid nende teelt tagasi, paneb nad loobuma oma esialgsest missioonitundest, mis neid eesmärgi suunas kannustas. Ühel hetkel uluvad nad hundikarjas alfaisaste kombel, nende enda persooni ei eksisteeri. Nad müüvad oma ideoloogia, hülgavad senised vaated, mille tõttu ei ole nad enam needsamad võitlejad.

Lõpuks ei võitle nad enam meie eest lahinguid vaid alluvad kellegi või millegi kõrgemale soovile, olgu selleks võimas juht või ahnus – selles maailmas võidab üks neist puhta südame. Võitlejast saab ori sellele, mille vastu ta võitles.

Sellegipoolest jääb vähemalt minu hinges kripeldama küsimus – kuidas saab üks inimolend müüa oma sihi? Siht silme ees on see, mis meid hoiab liikuvana ning liikumine hoiab meid elus. Kui vähe on inimesel enda vastu austust, et millegi tühise nimel anda ära kõik see, mis teeb temast sellesamuse isiksuse? Ehk on asi lihtsalt minus, et ma olen iseenda suhtes ahne – ma pole nõus müüma ennast, keeldun andmast ära neid osasid, mis teevad minust minu. Inimene näeb terve oma elu vaeva, et kujuneda kellekski, kellena ta on endaga rahul, areneda oma eeskujuks, mis jõud võtab temalt tahte olla see suurepärane inimene edasi? Ent võib olla ei olegi nad end veel leidnud, et nad suudavad kogu töö kulla nimel maha visata ja teenida kellegi teise eesmärke…

Ehk ongi targem sellest ringkonnast eemale hoida. Mu süda ei lubaks kunagi end suruda orjaks sellele isandale, kelle vastu olen võidelnud. Veel enam ei ole ma nõus müüma oma vaateid ja keeldun lasta oma pähe istutada manipulatsiooni eesmärgil teistlaadset ideoloogiat. Paraku seal, kus asju otsustatakse, õilsa südamega kaua vastu ei pea.

Jääb vaid lootus, et ehk mõnes paralleeluniversumis…

Autor: Sirgjooneline.
2015.

NEITSIPÕLVE VIIMASED TUNNID? - Harri Kingo

NEITSIPÕLVE VIIMASED TUNNID?

Töötades Perekonnaseisuametis nägin palju paare, kus pooled olid eri rahvustest, eri kontinentidelt ja eri kultuuridest ning religioonidest. Neil oli lootust kokku jääda ja kohaneda uues ühiskonnas, kumma kodumaal nad ka edasi elada ei otsustanud - kas Eestis või võõrsil. Sest nad armastasid. See - koos olemine ja kokku jäämine armastusest - see on see tee, kuidas toimub loomulik, kui soovite - looduslik integratsioon eri rahvaste ja rasside vahel. Nii integreeruvad näiteks reaalselt ja tõeliselt siinsamas ja meie kõigi silme all eestlased ja venelased - ja selliseid eesti-vene abielusid oli palju.

Mingi hulga immigrantide üleöö vastuvõtmine ja kohustus neid sallida, isegi armastada on nagu... kohustus abielluda ja elada koos võhivõõraga. Käsu korras pole armastada võimalik - pigem tekitab see enamat seesmist vastuseisu, mis võib mingis olukorras lahvatada. Loomuliku asjade kulgemise arutu forsseerimine saab tuua vaid õnnetust, ja mitte kunagi õnne.

Näib aga, et kõik on otsustatud - me oleme mehele pandud. Sest lunaraha 43 miljonit € on ju kätte saadud (peaminister Taavi Rõivase teatel). Sellega on antud nõusolek, millest on võimatu taganeda. Lunaraha summa 43 miljonit ütleb, et on ka täpselt teada, kui suur on tulijate arv - ma ei usu hetkekski, et EL jagab meile kümneid miljoneid vaid Taavi Rõivase ilusate silmade alusel. Raha jagatakse siiski lähtudes saabujate arvust.

Raha andmine enne igasuguseid arutelusid ja ametlikke kokkuleppeid on aga sisuliselt meile kohustuse loomine. Et me raha juba vastu võtsime, see on meie reaalne nõusolek ja edasine allumine EL tahtele. Taas ei küsitud eesti rahvalt tema arvamust - rahapaki raskus kaalus meie valitsejate avatuse ja aususe üles.

Mida ka meie valitsejad oma "tulevastest vaidlemistest", "koostatavates analüüsidest" või "veenvatest argumentidest" meile ka ei jutustaks - summa 43 miljonit ütleb mulle selgelt: me andsime nõusoleku sel hetkel, kui raha vastu võtsime ja me teame täpselt, kui palju ja mis aja jooksul neid saabujaid on siia tulemas. Asi on otsustatud. Teadmata on veel vaid tulijate täpne arv ja saabumise aeg. Meie valitsus aga juba teab sedagi. Näis, millal ta selle meile välja julgeb öelda. Ilmselt vaikitakse veel, sest loodetakse enne täpsete numbrite väljaütlemist meie meelt muuta - meid meie uut Aafrika peigmeest armastama rääkida.

Vana komme oli, et enne abiellumist läheb pruut ja nutab üksinda tagakambris. Nutab taga oma vaba ja muretut neiupõlve. Näib, meie rahva ajaloos on see aeg nutta saabunud.

(Foto: vakwetu. com)

MEREPROMENAAD NARVAST GIBRALTARINI - Neeme Sihv

Ege Hirv on saatnud Arenguideede konkursile oma idee ja selle idee pealkirja jätsin ma ka artiklile. Leppisin Ege Hirvega kokku, et kirjutan sellele ideele omapoolse jutukese juurde.

Merepromenaad Narvast Gibraltarini

Kergliiklustee Euroopa jaoks. Iga ülekaalulise kodaniku ja kontoritöötaja unistus tervise taastamisel. Saame rattaga Erikale Hispaaniasse külla sõita. Iga mereäärne vald saab oma tegevust elavdada.
Euroopas on liiga palju inimesi, kes pole kunagi elus merd näinud ja nende jaoks on meri uhkeim, võimsaim atraktsioon. Pole vaja midagi ehitada, vaid on vaja luua juurdepääs merele.
 
Kergteed saaks kasutada:
*Tervise taastamise jaoks
*Perepuhkuse jaoks
*Palverännakute jaoks
*Looduse tundmaõppimise jaoks
*Keeleõppegruppide suvekursuste jaoks
*Kokandushuvilistele kohalike roogade tutvustamise jaoks
*Kergtee oleks nagu arter mille külge veresoontena kohalikud teed liita
RMK matkarajad on suurepärased, lisanduda võiksid Allikalkäijate, Hiiest Hiide, Vanade Puude, Saareringid ümber suurte ja väikeste saarte, Mõisast Mõisani, Mahetalust Mahetaluni, Iluaiast Iluaeda jne  rajad.
 
Kui inimene liigub, siis keha parandab ennast ise - oli kõige targem lause, mille Võru Taastusravikeskuse arst mulle isa haiguse ajal ütles. Mis iganes teil viga ka ei oleks, lükake ennast liikuma ja liikuge ja liikuge kuni keha seisund teiseneb. Meeleseisund muutub.
Naabrite toetus on meil juba olemas.

Merepromenaad Narvast Gibraltarini

Kergliiklustee Euroopa jaoks. Iga ülekaalulise kodaniku ja kontoritöötaja unistus tervise taastamisel. Saame rattaga Erikale Hispaaniasse külla sõita! Iga mereäärne vald saab oma tegevust elavdada.
Euroopas on liiga palju inimesi, kes pole kunagi elus merd näinud ja nende jaoks on meri uhkeim, võimsaim atraktsioon. Pole vaja midagi ehitada, vaid on vaja luua juurdepääs merele.
Kergteed saaks kasutada:
*Tervise taastamise jaoks
*Perepuhkuse jaoks
*Palverännakute jaoks
*Looduse tundmaõppimise jaoks
*Keeleõppegruppide suvekursuste jaoks
*Kokandushuvilistele kohalike roogade tutvustamise jaoks
*Kergtee oleks nagu arter mille külge veresoontena kohalikud teed liita - RMK matkarajad on suurepärased, lisanduda võiksid Allikalkäijate rajad, Hiiest hiide rajad, Vanade puude juurde viivad rajad , Saareringid ümber suurte ja väikeste saarte, Mõisast mõisasse, Mahetalust mahetalusse, Iluaiast iluaeda jne .
Kui inimene liigub, siis keha parandab ennast ise - oli kõige targem lause, mille Võru Taastusravikeskuse arst mulle isa haiguse ajal ütles. Mis iganes teil viga ka ei oleks, lükake ennast liikuma ja liikuge ja liikuge kuni keha seisund teiseneb. Meeleseisund muutub.
Naabrite toetus on meil juba olemas.

http://majandus24.postimees.ee/2825607/lati-minister-tahab-rajada-baltikumi-uhendava-mereaarse-rattatee 

Osa teelõike on olemas, need on vaja ainult omavahel ühendada. Lisaks võib arutada teekivide müüki, et sümboolselt saaks iga eurooplane ja iga huviline maailmakodanik panustada tee rajamisse ja osta omale nimelise kivi näiteks 10 eur eest. Need nimelised kivid võiksid internetis virtuaalteel ka täiesti leitavad olla ja nimed jäädvustatud.
 
Valmimise järel võiks Merepromenaad olla Hiina müüriga võrreldav turismiatraktsioon.
Minu jaoks on tähtis, et meie maad külastaksid ilusa hingega, vaimsete huvidega, meeldiva käitumisega, huvitavad ja arenenud ilumeelega, terviseteadlikud inimesed.
Maailmas peab olema kohta headele inimestele.
Eesti kui paremaks muutumise maa!
„Positivly transforming“ on see vana, unustatud ja tähelepanuta jäetud õige tunnuslause.

Selline ettepanek siis!

Leian, et võrdlus Hiina Müüriga pole sugugi kohatu. Vaid ehk erinevus selles mõttes, et too pidi olema takistuseks, Promenaad peaks aga ühendama!
Igal juhul on see idee tüüpiline näide sellest, kuidas osatakse näha seoseid. Meil juba on Oandu-Ikla ja Ähijärve Peraküla matkarada, jõuti välja mujalegi, ühendused on ka Lätiga. Kuid see tee peaks olema natuke teisemõõtmelisem. Siin ei tohiks võimalusel ühelgi lõigul suunata rattureid maanteedele, vaid Promenaad peaks olema vaid jalakäijatele ning ratturitele (muidugi kohati ka rulluisutajatele jt). Promenaadi põhimõte peaks olema maksimaalne looduslähedus! Nagu ka Ege mainis, looduse tundmaõppimiseks. Olgu siis matkajale või õpilaste koolitundide läbiviimiseks! See, millega seda Promenaadi siduda saaks, on tohult paljuhõlmav, Ege poolt mainitu annab juba piisava pildi. Ja kui mõelda sellele, et paljude jaoks pole mitte ainult meri eksootika, vaid sama on ka rabad ja metsalaamad, siis on alati võimalus põigata teelt kõrvale teistele matkaradaele, näha kohalikku erilist maaelu, külastada muuseume ning muid turismiatraktsioone.
Vähe sellest, oluline on ka see, et seesama Promenaad täidab ka liiklusohutuse parandamise eesmärke. Vastavalt oludele võib alati kaaluda valikut - kas lõik mere äärest või natuke kaugemalt, asulatevaheliste teede kõrvalt, nagu näiteks Häädemeeste-Ikla, vana Pärnu maantee.Sellega saab ühtlasi ka kohalikke ühendusi paranda, vältides kohatist "topelttegemist"! Mere nägemise tähtsust ei tohi aga eirata! Peamine mõte - võimalikult paljut hõlmav, kuid samas ka loodusekeskne! Rahu ja vaikus peavad olema märksõnad.

Muidugi võib olla kohati see tee lihtsam ja looduslikum juba oma olemuselt. Asfalteeritud kergliiklustee on kallis, lähtuda tuleb aga suures osas juba ennast tõestanud kogemustest. Nii võib suurem osa Promenaadist olla sarnaselt Terviseteele killustikust ning peeneteralise savikruusa kattega. Mis on praktiliselt isetasanduv, seega nõuab suhteliselt vähe hoolt! Rahaliselt annaks see tuntava kokkuhoiu, samas tee kvaliteet praktiliselt ei halveneks. Lõiguti saaks ehk tee muuta talviti suusarajaks, lõiguti aga ka talvel kasutatavaks liiklemiseks. Meiepoolne ehitus võiks alata Iklast ning Narvast, lätlased liiguks aga Iklast Riia poole ja edasi. Tegelikult lausa Narvast kahesuunalisena - üks Narvast mööda Põhjarannikut, teine aga Narvast Peipsi suunas, piki Narva jõge, läbides Poroni ürgmetsa, Gorodenka, Vasknarva jt kohti. On ju Narva jõgi ja Peipsi samuti äärmiselt omanäolised. Teatud määral võib ju tee suunduda ka tolle kandi põlevkivikaevanduste vaateväljas!? See võib tunduda suhteliselt kallis, samas aga aitaks piiräärset majandust üksjagu elavdada. Seda muidugi juhul kui meil suudetakse arengukavade vorpimise asemel ka reaalselt Eestit ja meie osa Promenaadist tutvustada!

Mõned viited:

http://www.latvia.travel/et/sihtkoht/liepaja-promenaad

http://www.rannatee.ee/puhkus-rannateel/lastega-rannateel/kabli-rand-ja-looduskeskus

http://loodusegakoos.ee/kuhuminna/puhkealad/tartu-jogeva-puhkeala/rmk-perakula-aegviidu-ahijarve-matkatee-elistvere-kantsi

Kindlasti soovitan külastada ka Arenguideede Konkursi lehte, kommenteerida ja hääletada!
Muidugi oodatud kommentaarid ka artikli juurde!

https://www.arenguidee.ee/ideas/241-merepromenaad-narvast-gibraltarini