RAHVUSLIKUL EUROOPAL ON TULEVIK - Kenno Põltsam

RAHVUSLIKUL EUROOPAL ON TULEVIK!

Europarlamendi valimiste lähenedes saab Postimehe vahendusel lugeda erinevaid arvamusi, näiteks väidab sotsiaaldemokraat Marina Kaljurand oma arvamusloos, et EL andis meile tagasi hääle, näo ja kindluse; viidates meile kui Eestile. Minu kui universalisti ja konservatiivi seisukohast paljastab säärane paatoslik väide Kaljuranna puhul selle, et tegu on tüüpilise moonakast liiduusulisega, kelle jaoks Eesti ainuõige tulevik saab olla föderatiivses Euroopas.

On teaduslikult tõestatud, et alaväärsus kompleks tekitab vajaduse seda kompenseerida millegi üleväärsega. Nii on ka olnud meie peavoolu poliitikutega viimased 15 aastat, aga tegelikult veel kauem, kuni esimese Eesti 1920-ndateni välja. Esimese Eesti aegset poliitilist olukorda enam oma silmaga kaeda ei saa, küll aga saab viimastel aastatel üha selgemaks, et meie establishment`i  jaoks on jutud tõeliselt suveräänsest Eestist s.h oma välispoliitikast rääkimine, või rääkimine sootuks uuest referendumist mis kinnitaks Eesti jäämise Euroliitu – võtnud antipaatse hoiaku, viimase puhul vaadatakse sind kui Kremli ööbikut.

Kuulates erinevaid liberaalseid peavoolu poliitikuid nagu Kaljurand, Kaljulaiud, Ilves, Rõivas, Ansip või Kallased, olen üha veendunud et antud persoonid ei esinda Eesti Vabariigi tõelisi huve. Nemad soovivad ühetaolist, üherahvuselist ja võimalikult kokku kasvanud Euroopa Liitu, mis aga poleks enam erinevatest rahvustest koosnev Euroopa. Võiksin ütelda et hirmud justkui Eesti ei tohi jääda üksi, või et Eesti sugune väikeriik ei saa liiduta hakkama – on tahtlikult või kardan et pigem rumalusest üle huulte lastud, ja teenivad vaid Euroopa superriigi huve, nagu neid nn. hirme levitavad poliitikud.

Mis on siis Euroopa liberaalide probleem? Liberaalid esindavad ühte suurt maailmavaadet milleks on globalism ja multikulti, sellest tulenevalt nad mitte ei seisa rahvusriikide säilimise eest, vaid hävitavad neid, kehtib tugevama õigus ehk pahatihti nagu me teame, on paljudes immigratsiooni sõbralikes riikides linnaosad või muud asumid, kus islam on võtnud võimust. Liberaalid väidavad end seisvat inimõiguste eest, aga siinkohal tuleb küsida, kes on häälekamad sündimata laste tapmise ehk abordi pooldajad – rõhutades naiste õiguseid oma keha üle ise otsustada, rõhutame tegelikult tugevama õigust; toores eugeenika. Paljudes riikides on seadustatud eutanaasia s.h Hollandis ja Belgias eutanaasia ka lastele – vahend millega invaliidid ja vanad teelt koristada, võib ühel päeval muutuda millekski muuks; võimuvaldseks massimõrvaks. Selle peale ütlevad liberaalid et igaüks võib tulla Euroopasse ja saada ja võtta omale meeldiva riigi kodakondsus, devalveerides sellega inimelu unikaalset väärtust.

Ma olen veendunud, et selline EL pole jätkusuutlik: see mitte ei meenuta lihtsalt Nõukogude Liitu vaid ka Natsi-Saksamaad, kus surmakultuuri instrumendid üheskoos toimivad ja kus kristlik tsivilisatsioon kivikivi pealt lammutamisohus on.

Seevastu on rahvuskonservatiivide nägemus inimelu hoidmisest märksa õiglasem, nägemus Euroopast kui erinevate suveräänsete rahvusriikide liidust kus kehtivad kahepoolsed diplomaatilised suhted ning nägemus EL kui majandusliidust mis sekkub nii vähe kui võimalik iseseisvate riikide seadusandlusesse. Ainult rahvuskonservatiivses Euroopas on rahvastel tulevik!

MÕRTSUKLIK PÕLLUMAJANDUS - Leevi Kirsimäe

Foto: Neeme Sihv

Mõrtsuklik põllumajandus, aasta 2019.

Hoidu tapmast!

Mõrtsuklik põllumajandus. Kõlab pahasti? Jah, nii on. Hoidu tapmast. Leebe palve? Näib nii.

AASTAL 2002.
Refereerin artklit aastast 2002, 13.06 pealkirjaga „Vale niitmine surmab väikeloomi“, väljaandest „Roheline Värav“.
„Igal aastal hukkub tuhandeid loomi ja linde heinamaadel vikatitera all. Loomade elu päästaksid õiged niitmisvõtted, mida JUBA KOLHOOSIAJAL ÕPETATI. Aga paljud ei järgi neid tänaseni.“

AASTAL 2014
Minu kommentaar: Aga kuis on siis täna, aastal 2014?

Riho Västrik, eelnimetatud artikli autor jätkab: „Mugavusest niidetakse kõigepealt heinamaa otsad, et siis edasi-tagasi liikudes keskele jõuda. Kui heinamaa otsas on juhuslikult mets, on loomad kindlas lõksus. „Uluk on harjunud käima oma radu,“ selgitas Mahtra riigijahipiirkonna juhataja Jaan Mitt. „Kui tal lõigata põgenemistee varjetingimustesse- metsa, siis ta peidab end paraku viimase heinakaare sisse. Tänapäevaste liikurniidukite puhul töhendab see, et VIIMANE NIIDE ON NAGU HAKKLIHA.“


Tasakaal käis ühel Kesk-Eesti põllul, kus traktorid niitsid täpselt nii, nagu ei peaks. Karvased ohvrid jäid heinakaarde.

Eestis pole viimase ajal täpselt uuritud, kui palju loomi põllumajandusmasinate läbi hukkub. Venemaal Moskva lähistel tehtud uurimuse kohaselt ON TAPATÖÖ SÜGISE VILJAKORISTUSE AJAL AGA ISEGI SUUREM KUI HEINATEOL.

„KOHTADES, KUS ON INTENSIIVNE PÕLLUNDUS, VÕIB HUKKUDA 50-70 % NOORLOOMI“ ütles Mitt.
....Keskkonnaministeeriumi looduskaitsenõuniku Tiit Sillaotsa sõnul pole seadust heinaniitmise võtete ja tähtaegade kohta, tegu on eetikaküsimusega „KUI RÄÄGIME, ET LOODUS VAJAB HOIDMIST JA KULUTAME SELLEKS RAHA, VAJAB KA SEE PROBLEEM ARVESTAMIST“
Ainsat väljapääsu näeb Sillaots inimeste veenmises.

Minu kommentaar: Kahju, kui eetika puudus on loomatapja. Aga inimene?

AASTAL 2014
Kuis on täna inimeste veenmisega. Kelle ülesanne see oleks? Keskkonnaamet, Keskkonnaministeerium, EPA- Eesti Põllumajandus Akademia? Põllumajandusministerium või hoopis Looduskaitseamet? Kes peaks põllumehi veenma? Või võtma vastu seaduse või määruse või juhendi heinaniitmise (viljakoristuse) võtete ja tähtaegade kohta? Näiteks jahimeestel on ju oma jahiseadus ja jahieetika koodeks.

EETIKA:
Meenub, kuidas Teet Koitjärv, Keskkonnaameti nõunik, õpetas ja juhendas 5. mail 2014 raadioeetrist meie elanikkonda, et ära näpi pesast tulnud ja abituna tunduvat linnupoega ega too metsast koju abituna tunduvat kitsetalle ega muud loomalast. Kas ei võiks tema või keegi teine nõunik või spetsialist nõnda samuti ÕPETADA põllumeest, et armas põldur, HOIDU TAPMAST! Sedasama linnupoega või kitsetalle.

Ajalehelugu jätkub:
Mitt usub, et enamik traktoriste ei tee loodusele tahtlikult kurja. „Mees, kes on ise näinud, kuidas viimase kaare sees on jänese pojad või on mõnel kitsetallel jalad alt ära sõitnud, teeb omad järeldused“, ütles ta. Ta möönab aga, et inimesi on nii- ja naasuguseid. „Mõnele ei aita see ka.“

ÕIGE NIITMINE:
„Parim variant on, kui masinaga sõidetakse niidutüki keskele ja alustatakse sealt.Tegemist on n.n. lahkuniitmisega, KUS KESKOSA NIIDETAKSE LAHTI ENNE ja minnakse edasi äärte poole. Siis saavad kõik, kes ennast peita tahavad, seda teha. LUBAMATU ON, kui traktor hakkab servast võtma ja jõuab spiraalselt keskele. Nii lihtne see ongi.
Riho Västrik õpetab ka oma loos, et linnupoegade säästmiseks tuleks heinateoga pisut oodata, et linnupojad jõuaksid pesadest lahkuda.

IKKA RATASRINGI, IKKA RINGIRATAST:
Olen jälginud meie põldurite heinaniitmist ja viljavõtmist. Seda jälgida on eriti hea, oh, seda pole sugugi hea näha, hea on jälgida seda bussiaknast. Mis on muutunud nende aastatega, mis jäävad 2002 ja 2014 vahele?
Muutunud on peaasjalikult põldude suurus.
Praegune põllumajanduslik maaviljelus on üliintensiivne ja kogub veelgi tuure, toetudes peaasjalikult väljavõideldud?! eurotoetustele ja väljavõideldud?! Euroliidu Rohelise Põllumajanduse nõuete mittearvestamisele, sõnaga, Eesti Vabariigi põllumajanduspoliitikale.
Põllud on ülisuured. Kui ma oma kodutänavast välja sõidan kas siis põhja või lõunasse, siis tundub, et kõik see maa, mida silm haarab, on vaid üksainus suur põld. KODUTANUMALT mujale kodumaa paigusse sõites, eriti just bussiga, on näha sedasama trendi mujalgi Eestis.

Ikka ringiratast.
SIIS ONGI NII VÄGA SELGESTI NÄHA, KUI LIIKURNIIDUKID VÕI KOMBAINID SÕIDAVAD üksnes ja ainult RATASRINGI.
Vahel on suurel viljapõllul näha selles RATASRINGIS kimamas lausa mitut kombaini, justkui sotsialistlikku võistlust tegemas, et kes kiirem ja tublim.

Lisan siia veel paar kildu:
Eelmisel aastal õnnestus mul avaldada kohalikus ajalehes „Sakalas“ samateemaline lugu pealkirjaga „Hoidu tapmast“. Seejärel kohtasin üht kohalikku agronoomiharidusega põllumeest, kes ütles: „Lugesin su lugu. Sain targemaks. Pean tunnistama, et mina pole varem küll midagi sellist kuulnud. Olen ikka ja alati ainult ringikujuliselt niitnud.“

KURB.
Eelmisel aastal oli ühes telekanalis, vist kanal 2.s viljavõtmise ajal intervjuu eesti KÕIGE KÕIGE (OLIGI SELLISE PEALKIRJAGA SAADE) suurema kombaini juhiga, kes oli ka juhtumisi eesti pikim kombainer, nii kahemeetri mees. Seal nad siis seisid TELEPILDIS põllu veeres, mees ja tema hiigelkombain, kui reporter küsis, et kuidas siis on ka töötada eesti kõige võimsama kombaini peal. Kombainer vastas eestlaslikult tagasihoidlikult, et oh, ei midagi erilist. Töö käib nagu ikka. Algul niidame viljaringid lahti ja siis läheb võtmiseks.

Järeldub, et see põllumees ei tea midagi ei õigest ega valest niitmisest. Tema niidab kestlikult nii, nagu on harjunud. Pöördun jälle tagasi juba öeldud mõtte juurde, et kes on see, kes peaks õpetama meie põllumehi, kuidas niita keskkonnasõbralikult ja loodust säästvalt. Ehk seesama Keskkonnaameti nõunik Teet Koitjärv, kes on korduvalt Rahvusringhäälingus Vikerraadio saadetes esinenud linnu- ja loomakaitse teemadel, oskab minu küsimusele vastata?

VEEL KILLUKE AASTAST 2003.
Minu ees on 2003 aasta 17.juuli Maalehe lisa Targu talita oma artikliga „Hoidu tapmast“, mille on kirjutanud põllumajanduse projektijuht Maaria Semm. Ta ütleb nii: „Ärge niitke heina nii, et sõidate traktoriga heinamaa servast selle keskpunkti suunas! Heinamaa niitmist peaks alustama keskelt väljapoole. Üks turvalisemaid niitmisviise on esimese niite tegemine rohumaa keskelt, et siis järk-järgult servade suunas liikuda.“

LIHTNE ÕPETUS, AINULT KES ON SEE, KES SELLE MEIE PÕLLUMEESTENI PEAKS VIIMA.
Lisan siia lõpetuseks, et on aasta 2018 ja kohe-kohe on see aastakene saamas juba uut numbrit, milleks on 2019.
NÜÜD, AASTAL 2019 on meil MAAELUMINISTEERIUM, KESKKONNAMINISTEERIUM ON KA, aga siin kirjeldatu on ikka seesama ja küsimus on ka endine, et kes peaks teadvustama probleemi? Äkki mingi põllumeestele haridust andev õppeasutus? Või kes?

8 LUULETUST - Kenno Põltsam

Foto: Maria Rannala

 8 LUULETUST KENNO PÕLTSAMI alias BELAMI LUULERAAMATUST

Jagan sõpradega, tuttavatega, toetajatega ning võõrastega kaheksat luuletust oma 2012. aastal ilmunud õhukesest luuleraamatust „Hetked tuhandeks ööks“. 28 erinevat luuletust sai kirja pandud valdavalt Tallinna südalinnas jalutades: ebaõnnestunud teose alt vaatab praegu vastu siiski ka sügavat mõttelaadi. Nagu kristlus korjas üles Rooma keisririigi riismed esimeste sajandite paiku, võttes kaasa endaga vaid hea – nii tegin ka mina, võtsin endaga need 8 luuletust et teiega neid täna jagada.

Luuletusi võib jagada internetis, etelda auditooriumis jne. minu kui autorile viidates. Vajadusel võib võtta minuga julgesti ühendust aadressil KennoPoltsam@hot.ee

Õde

Sügises ma otsin kindlat tõde

kohates sinu kaunist õde,

ta ei näe et mu meel on sõge

ega mus’ voolavat, pisarate jõge.

Su lähedasi hoides hallil teel

armastus su vastu, püsib veel.

2012. sügis

Oodates

Loominguline kriis ja väikesed prügikastid

pikad hommikud ja väikesed kohvitassid

rahutud ööd ja lahjad unetabletid

hallid õhtud ja jamad telepaketid

Kõnnin tühje tänavaid kui väljas sajab lund

su tulekuni nädalaid lennujaama minna tung

sind nii oodates mul ei tule und

su nime ohates õitseb armupung.

2012. sügis

Kamin

Igal suudlusel on tähendus

iga sõna eriliselt kõlab

iga suudlus kui lahendus

sinu põsed, kael ja õlad

Näitan kuidas olla võin hell

su lõhn on sama mis lilledel

sel õhtul sa ei tunneks puudust

vaid puudutuse õrna suudlust.

2012. sügis

Uni

Tahan olla uni mis sind öösel võtab

tahan olla uni mis sind päevaks jätab

tahan olla uni mis tungib sulle silma

Tahan olla uni mis ei jäta sind ilma

tahan olla uni mis puhkust jagab

tahan olla uni kui veel magad.

2012. sügis

Midagi enamat

Elus on enamat kui Volvo, midagi palju-palju enamat

elus on enamat kui Volvo, midagi palju rohkem kenamat.

elus on enamat kui Volvo midagi suurel hulgal paremat

elus on enamat kui Volvo, ma ootan sind keset tänavat.

elus on enamat kui Volvo, tajun huultelt tunnet, palavat.

elus on enamat kui Volvo, koos alustatud uut nädalat.

2011. sügis

Üks masin

Mul keldris seisab üks masin

ta peale kogunend tolmu,

tema seis on päris kasin

ta on tüdinend ning solvund

Mul keldris seisab üks masin

tema toodanguks pole vein

ta pihta püssist lasin

talle osaks saab vaid lein.

Mul keldris seisab üks masin

ta ootab et sa tuleks

tema olukord on üsna kasin

ta tahab kurta mis tal mureks

Ja ta tõuseb, fööniks tuhast

lootes leida armastust-puhast !

2011. sügis

Sa oled kui...

Sa oled kui leek, milleks muutud igal ööl

oled vaba või tööl

Sa oled kui leek, mis süttib vaikselt

ja põleb õigeaegselt

Sa oled kui leek, kes jäljendab kuud

ja põletab suud

Sa oled kui leek, kes sütitab keelt

ja soojendab meelt

Sa oled kui leek, mis hinge mul läind

ja hõõguma jäid.

2011. sügis

Sinuta

Sinuta neiu mu õhtu on tühi

sinuta neiu ma pisaraid pühin

sinuta neiu ma oleks kui neetud

sinuta neiu mu elu on peetud!

Kus ma olin kui aeg oli õige?

kus ma olin kui lill läks õide?

kus ma olin kui Su käsi oli vaba?

kus ma olin kui tahtsid armastada?

2011. suvi

KLIIMA JAHUTAJAD - Leevi Kirsimäe

Foto: Neeme Sihv

KLIIMA JAHUTAJAD.

Ärkan hommikul ja aknast vaatab vastu imeline sinitaevas, ilma ühegi pilveribata, väljun siis tagauksest ja näen, et taevas ei olegi enam (?) sinine, vaid hall ja päike paistab justkui läbi sudu. Külm on ka..Temeratuur on 0 kraadi.
SUDU. Meenub ammu aeguseid, vist oli see veel nõuka aeg, kus taevas oli kaetud suduga ja meedia valgustas selle ülimat ohtlikkust. Meenub, et see oli tööstusreostus ja KOHE asuti SEDA ka vähendama, näiteks Lääne -Eurooopas, kus suleti mitmeid kivisöel baseeruvaid elektrijaamu ja tööstusettevõtteid.. Kõige hullem oli olukord Hiinas, kus inimesed olid sunnitud kandma isegi maske, et mitte mürgiseid aure sisse hingata. Varsti aga õnnestus MEIL seda sudu vähendada ja inimeste elu läks õnnelikumaks.
OSOONIAUK. Umbes samal ajal oli juttu ka n.n. osooniaugust, mis asus atmosfääris, väidetavalt kusagil maa pöhjapooluse kohal. Siis oli see atmosfääri reostamise tagajärg.
Täna on teised jutud ja globaalsed mured, mida nimetatakse kliima soojenemiseks. Juba streigivad kooliõpilased ja isegi väikesed lapsed- kliima soojenemise vastu. Samas on olemas ka keegi eesti teadlane, kes nimetab seda kliima soojenemise juttu naeruväärseks pettuseks. Selle eesti teadlase nimi on Anto Raukas.
MINU mureks on aga mesilased, kes lendavad tavaliselt õietolmu korjele, kui õitseb lepp ja sarapuu. Mõlemad õitsevad täie hooga, aga mesilane pole veel isegi puhastuslendu teinud, sest on külm, temperatuur on olnud pidevalt nii 0 kraadi ümber, aga mesilane vajab vähemalt 10 kraadi, et nina välja pista. Lumele kukkunud mesilane tavaliselt jahtub maha ja sureb. Lund enam ei ole, peaaegu aga mesilane ei lenda ikka veel. Kuigi oleks aeg. Meenub eelmine kevad sama mustriga ja murega. Veel meenub, et lindudel oli selllise külma kevadega raske pesitseda. Nägin ise, kui pesast „valel“ ajal välja vupsanud linnupojad külma ja vihmase ilmaga hukkusid, jahtusid lihtsalt maha.

KLIIMA JAHUTAMINE !

KES TEAB, kas see jahutus JUBA KÄIB, või alles ALGAB..Meie RR on viimaseil päevil rääkinud mingist kriisiolukorrast, mis võib tulla ja õpetanud, kuidas selle kriisiga toime tulla. Mis kriis? Kuidas suudetakse kriisi ette näha ja samas sellest ei räägita. Imelik
Samas eile tuli mulle meil, ma ei tea, äkki kõigile eestlastele. See oli hoiatus OHU OLUKORRAST !!! Ei tea kas hakkab sõda tulema või ??? Imelik. Siseministeerium teatab muuseas, et Eesti on turvaline koht, aga samas võib ette tulla pikki kriise.Eestlasel olevat suurim tõenäosus leida ennast ilma põhjustatud kriisist.

LUGU BALLOONIST. Juhtusin lugema internetist, Facebookist, aga võimalik, et ka Uudistest, sest seda meili oli mitmes variandis, aga üks tuli otsesest allikast, mida tahaksin siin jagada.
FORBES, 5. DETSEMBER 2018, 19.03. 2019 EESTI INTERNETIS.
HARVARDI TEADLASED ALUSTAVAD PÄIKESE BLOKEERIMIST.
Info jagaja on Trevor Nace, Kaasaja teadus.

Info ise: Grupp Harvardi teadlasi alustavad tööd, Bill Gatesi osalusega ja tema enda loodud fondi abil kulutatakse 3 miljardit dollarit, et testida mudelit kliima jahutamiseks, mis peaks aset leidma 2019 a. kevadel.
On öeldud, et kunstlikult peegeldava päikese mõiste on olnud käibel ammu, kuid meid ees ootav on esimene tõeline katse kontrollida Maa temperatuuri päikeseenergia abil.

( Samas on ka kunstlikult peegeldava päikese eelharjutuste regemine ehk taeva süstimine lennukitelt olnud meil pea igapäevane tegevus, kusjuures algul tehti seda vääveloksiidiga, siis aga suurima odavuse tõttu alumiiniumoksiidiga. Minu märkus. )
Lisaksin siia veel muud infot juurde, et on olemas selline programm, mida nimetatakse HAARP ja see on HIGH FREQUENCY ACTIVE AURORAL RESEARCH PROGRAM- Kõrgsagedusliku Päikese Aktiivsuse Uuringu Programm, mis on SDI ehk Strategic Defense Initiative -Strateegilise Kaitse Algatuse üksharu. „Star Wars“-st

Sõjalisest vaatest on HAARP atmosfääris töötav ja põllumajanduslikke ja ökoloogilisi süsteeme destabiliseeriv ülemaailmne massihävitusrelv. „Ilma manipulatsioonid“, mis on nii ründe, kui kaitse kui (kliima manipulatsioonid) hoiatuse eesmärk. Omab võimet tekitada maal sademeid, udu, torme, või muuta kosmose ilma....kunstliku ilma tekitamine, need on kõik osa (sõjalisest) integreeritud komplektist.

Pikin siia juurde viimasel ajal kliima soojenemise mõiste pehmest muutumisest kliima neutaalsuseks. KASUTATAKSE taastuvenergia pähe puidu põletamist fossiilse kütuse asemel, kuna fossiili toss olevat mürgine ja paha, aga puidu toss olevat loodusele väga neutraalne ja et siis tuleb meie metsa kui taastuvenergiat jätkuvalt üha rohkem ja rohkem kasutada.
AGA kui minna edasi kliima jahutamise teemaga, siis veel tilluke kõrvalpõige ILUSA NIMEGA HAARP-i juurde. HAARP asub Alaskal, Gokono lähistel ja loodi 1992 a.
1992 . leidis aset ÜRO Peaassamblee Rahvusvaheline kliima mutuste konverents.
1997a. Kinnitati see uuesti. Sellest ajast alates on DEBATT ILMA MUUTMISE ÜLE SÕJALISTEL EESMÄRKIDEL, TABUTEEMAKS...

SÕJAANALÜÜTIKUD ON TUMMAD, METEOROLOOGID KA JA KESKKONNAKAITSJAD ON KESKENDUNUD KYOTO PROTOKOLLIL PÕHINEVAILE KASVUHOONEGAASIDE HEITKOGUSTELE.
Kuna ma ei ole teadlane, siis saan siin rääkida vaid seda, mis ma olen lgenud allikatest, kust jookseb välja teave, et Haarp püüab soojust ja suurendab seega globalset soojenemist.
Teemaga harmoonias meenub mulle ka 18. 03. Vikerraadio Ökoskoop, kus Krista Taim Intervjueeris üht Cambridge (?) ülikooli naisprofessorit, kes rääkis ka kliima soojenemisest, bioenergiale üleminekust ja puidutossu neutaalsuset ja veel lisas, et praegu juba tegeletakse ka CO2 püüdmisega ja maa alla ladustamisega, kus CO2 väga hästi säilib, kui torudel punn ees on.. Näiteks Royal Dutch Shell on ehitanud koos Kanada ja Austraalia valitsustega (?) suuri CO2 sidumise taristuid. Ta ei unustanud ka lisamast, et inimesed peavad harjuma uue olukorraga, kus toimub kliima muutumine. Ta ütles ka, et Poolas ÜRO kongressil arutati kliimateemat ja Maailmapank olevat teinud ettepaneku ka CO2 maksustamiseks.

INFO:. Praegu käivitamisel olev projekt nimega STRATOSPHERIC ONTROLLED PERTURBATION EXPERIMENT - SCOPEX- kulutab , nagu juba öeldud, 3 miljardit dollarit, et TESTIDA OMA MUDELIT, KÄIVITADES JUHITAVA HIIGELBALLOONI USA-s 20 KM kõrgusele STRATOSFÄÄRI, vabastades seal kaltsiumkarbonaadi nano (tiny) osakesed. Osakeste väljapritsumisel moodustuvat ümber maa midagi loori või mähise taolist, imiteerides suure vulkaanipurske mõju.. Katse põhjus ongi suurte vulkaanipursete mõju uurimine planeedi temperatuurile.

1991.a. toimus Filipiinidel Pinatubo mägedes tugev vulkaanipurse, vabastades stratosfääri 20 miljardit tonni vääveldioksiidi, see mähkis Maa pilve sisse, mis jahutas Maad 0,5 kraadi juures umbes 1,5 aastat.
(Ma ise olen arvanud juba vahepeal, et on nali see uudis, aga kuidas seletada siseministeeriumi mingit kriisi hoiatust, mis võib seotud olla ilmaga ???)

Siin avaldatav Otseallikas ise tegeleb ka ise eesmärgiga maa soojenemist vähendada. Hiljutisel ÜRO kliimakonverentsil arutati, milline meetodid on parim kasvuhoonegaaside vähendamiseks, kas teha seda maale jõudva päikesevalguse vähendamise teel, kuna kunstlik pilvkate peegeldab päikesekiired kosmosesse tagasi ja maale need ei jõua või siis atmosfäärist CO2 imemise teel, veel ka kaasuv taastuvenergia tuule, päikese ja biomassi põletamise teel, kus lõpetatakse fossiilsete kütuste kasutamine.
Nüüd kavatseb Harvardi Uurimiskeskus läbi viia kontrollitud (?) eksperimendi- pihustada kaltsiumkarbonaati atmosfääri. Geoinfotehnika arvutimudelid prognoosivad, et on õige aeg selliseks katsetuseks.
Siis öeldakse veel, et kuigi võimalikke negatiivseid mõjusid 100% ei ole veel avaldatud/ avastatud, on see atraktiivne lahendus, kui Maa temperatuuri saab juhtida tema stratosfääri nano-osakesi (tiny) pihustades.

G20 liikmete hiljutine kohustus (USA oli vastu) Pariisi lepinguga aitab vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid.
Meetod, mis blokeerib päikesevalguse, on teadusringkondades vastuoluliste arvamustega. Tagajärjed pole üheselt mõistetavad. Üleilmse temperatuuri vähenemine on arusaadav, aga siiski selle meetodi mõju sademetele, osoonile ja taimede saagikusele on küsitav.

Hiljutine valitsustevahelise kliimamuutuste rühma -IPCC- aruanne näitas, et see peatselt kavatsetav meetod on atraktiivne, kui võrrelda seda fossiilkütuste kasutamise lõpetamisega või CO2 üleilmse sidumisegavõi või veel millegagi.
Selle meetodi odavus ja tõhusus tasakaalustab võimalikud ohud põllumajandusele, ilmastikule ja põudadele.
Lõppeks olevatki ainus võimalus riskide täielikumaks nägemiseks reaalsete eksperimentide tegemine, nagu Harwardi meeskond seda alustab. Trevor Nance.

KESKKONNAÜHENDUSED ANDSID PUIDUENERGIA TOETUSSKEEMI EUROOPA KOHTUSSE - Eesti Metsa Abiks

Foto: Neeme Sihv

Eesti Metsa Abiks teade:

5.03.2019: KESKKONNAÜHENDUSED ANDSID PUIDUENERGIA TOETUSSKEEMI EUROOPA KOHTUSSE.

Eile jõudis Euroopa Kohtusse märgilise tähtsusega kohtuasi, mille hagejad väidavad, et Euroopa Liidu uuendatud taastuvenergia direktiiv kätkeb endas metsade hävingut ja kasvuhoonegaaside heitmete tõusu, soodustades metsapuidu põletamist „taastuva” ja “süsinikuneutraalse” energiaallikana.

Hagejad on pärit Eestist, Prantsusmaalt, Iirimaalt, Rumeeniast, Slovakkiast ja USAst. Kohtuasi põhineb juba läbi viidud hävitava mõjuga raietel ja biomassi põletamise kahjulikul mõjul. Samuti eeldusel toetuste tõstmise kestes edaspidi tekkivast kahjust.

Eestit esindab kohtuasjas tunnustatud poeet, tõlkija ja esseist Hasso Krull, kelle kaebus keskendub taastuvenergia direktiivi osale eestlaste kultuuripärandi hävitamises. Kohtuasja ette valmistamisel osales kohaliku koordinaatori ja nõustajana ka kodanikuühendus Eesti Metsa Abiks (EMA).

Hagejad tahavad tühistada taastuvenergia direktiivi metsabiomassi klauslid, et metsapuidu põletamist ei saaks enam Euroopa Liidu liikmesriikide taastuvenergia eesmärkide täitmiseks ja toetuste saamise raames läbi viia.

Kõrge süsinikuheitmega biomass

Luxembourg’is asuvasse Euroopa Liidu Kohtusse antud kohtuasi toetub teaduslikule tõendusmaterjalile, mille järgi paiskavad puitu põletavad elektrijaamad atmosfääri energiaühiku kohta rohkem süsinikku kui söe-elektrijaamad. EL-i normides ei peeta biokütuste põletamisel eralduva süsihappegaasi üle arvet, mis jätab eksliku mulje, nagu oleksid need fossiilkütustest kliimasõbralikumad.

“Euroopa Liidu määrus toetub väärale ja hoolimatule eeldusele, et metsapuidu põletamine on süsinikuneutraalne,” kommenteeris kohtuasja juhtiv teadusnõunik, USA keskkonnaõigusega tegeleva mõttekoja Partnership for Policy Integrity direktor dr. Mary S. Booth. “Teadlased üle kogu maailma on hoiatanud – kaasa arvatud Euroopa Liidu teadusnõunikud –, et metsapuidu põletamine hoopis suurendab süsinikuheidet fossiilkütustega võrreldes.”

Hagejate esindaja, Ühendkuningriigi jurist Peter Lockley leidis kokkuvõtvalt, et Euroopa Liit annab praegu käimasolevale kliimakriisile vaid hoogu juurde, koheldes metsi, meie peamist süsinikutalletajat, kütusena. “Selline eelistus suurendab metsaraiet, mis omakorda mõjutab inimeste vara, õigusi ja elatist,“ selgitas Lockley. “On ülitähtis, et inimesed, keda see kahjulik seadus mõjutab, saaksid selle Euroopa Liidu kohtu ees kahtluse alla seada.”

Biomassienergeetika osakaal kasvab

Kooskõlas valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) soovitustega on Euroopa Komisjon seadnud eesmärgiks kliimaneutraalse Euroopa Liidu saavutamise aastaks 2050. Selle eesmärgi saavutamine nõuab meie poolt õhku paisatavate kasvuhoonegaaside tasakaalustatud neeldumist süsinikutalletajatesse, milleks on peamiselt metsad. Taastuvenergia direktiiv II järgi peab Euroopa Liit aastaks 2030 vähemalt 32% oma energiast saama taastuvatest allikatest, et süsinikuheitmeid 1990. aasta tasemega võrreldes 30% langetada. 

Paraku on suur osa Euroopa Liidu taastuvenergeetikast biomassienergeetika – 2016. aastal moodustas puidulise biomassi põletamine Euroopa Liidu taastuvenergiast peaaegu poole. Taastuvenergia direktiivi uuenduse valguses võib ette näha selle nõudluse jätkuvat kasvu.

Raul Cazan Rumeenia keskkonnaühendusest 2Celsius selgitas, et raske on ette kujutada eesmärgipäratumat poliitikat kui metsade kütuseks põletamine. „Täna sisse antavas kohtuasjas väidetakse, et EL-i poliitika eirab praktiliselt kõiki Euroopa Liidu toimimise lepingus loetletud keskkonnapoliitika printsiipe, kaasa arvatud seda, et seadused peaksid olema teaduspõhised, tegelema kliimamuutuste probleemiga ning toetuma “saastaja maksab” põhimõttele”, ütles Cazan.

Biomassinõudlus suurendab metsaraiet 

Lisaks biomassi põletamise süsinikuheitme mitte arvestamisele toonitatakse kohtuasjas, et biomassitoetused paisutavad puidu nõudlust ning sellega ka metsade raiet nii Euroopas kui Põhja-Ameerikas. Hagejad esindavad piirkondi, kus mõju on eriti tuntav, nagu USA lõunaosariigid, Eesti ja Karpaatide mäed, kus raiutakse Euroopa viimaseid säilinud ürgmetsi.

Brüsselis asuva metsade ja õigusega tegeleva valitsusvälise organisatsiooni Fern kampaaniate koordinaator Hannah Mowat leidis, et taastuvenergia direktiivi uuendus oli Euroopa Liidu võimalus tegeleda mõnede äärmuslikumate probleemidega biomassi bioenergia osas, näiteks raiete intensiivistumise ja tervete puude ning kändude põletamisega. „Kahjuks selles suuresti ebaõnnestuti, nii et nüüd jääb kodanike õlule Euroopa Kohtusse pöörduda ja see katastroofiline otsus ümber teha,” ütles Mowat.

Eesti pelletiimpeeriumi peakorterina

Kohtuasjas on tähelepanu all ka maailma suuruselt teine puidugraanulite tootja Graanul Invest, mille peakontor ja suurem osa tehaseid asub Eestis, aga mis on tootmist laiendanud ka Lätisse ja Leedusse. Eesti hageja toonitab tõsiasja, et just Graanul Invest algatas pühapaikade kaardikihi riiklikest andmebaasidest eemaldamise protsessi, väljendades sellega hageja hinnangul selget soovi jätkata veel inventeerimata pühapaikade karistamatut raiumist.

Peaaegu pool Eestis raiutud puidust põletatakse siin või võõrsil ning metsanduse arengukava 2030 koostamise ettepaneku järgi soovitakse praegusi bioenergia tootmismahte säilitada. Keskkonnaministeeriumi poolt ei rahuldatud ka kodanikuühenduse Eesti Metsa Abiks korduvaid soove eemaldada MAK-i eeldokumendis esinevad kindlas kõneviisis viited taastuvenergiale.

Tänaseks on Graanul Investi juht Raul Kirjanen Taastuvenergia Koja volinikuna metsanduse arengukava koostamise juhtrühma määratud, samas kui Eesti Metsa Abiks jäeti nii kodanikuühenduse kui ka Eesti Keskkonnaühenduste Koja (EKO) poolt esitatud kaasamissoovile vaatamata juhtrühmast välja. Ka Keskkonnaministeeriumi sel suvel ametisse nimetatud uut kantslerit Meelis Münti näevad kriitikud bioenergiafirmade ärihuvide eest seisjana.

KLIIMA NEUTRAALSUS - Leevi Kirsimäe

KLIIMA NEUTRAALSUS - Leevi Kirsimäe

Põksit: põlevkivi kasutamise lõpetamine elektrienergia tootmiseks- seda peaks see tähendama. Aastaks 2050 peaks Eesti minema 100%-liselt taastuvenergiale ja 80% sellest peaks moodustama biomass. Vähemalt nii on kirjas Euroliidust saadetud EL-i KLIIMANEUTAALSUSE RAPORTIS. Selles dokumendis ongi siis ka Eesti ise raporteerinud oma kohustused. Teatavasti täidab Eesti omale võetud (?) või temale pandud kohustused saksa täpsusega ja ....siia märgin kolm punkti...eks igaüks mõtleb ise.

Veebruari algupoole. 2019a. oli Riigiraadios saade nimega „Ökoskoop“, kus esines Taavi Ehrpais, Vardi Metsaühistu juht. Kajama jäi imeilus mõte, et Eestis on metsa küll ja seega peaks ka olema küll ja veel, mida raiuda.
Raadiointervjuu leidis aset lageraielangi,Taavi sõnul elurikkuse allika, man. Taavi kiitis, et näe, seal on üks vana puu, mille õõnsustes leiavad peagi elupaika lind loom ja putukas. Nii et elu on seal palju. Pealegi olevat lähedal pajupõõsas, mis puule varsti juba varju annab!
Taavi Ehrpais väitis ka, et küps mets ei anna mingitki varju (?) ulukile, kuusetihnik aga, tihnik...milleks tihnik(?), tihnik aga küll. Näiteks 20-ne aastane noorendik sobib karule magamiseks, mida tõendab hästi see, et on üles aetud magavaid karusid just noorendikest.

Minul kui kiuslikul tekib kohe küsimus, et mis pagana päralt küll need karud siis sealt noorendikust üles aetakse! Aga äkki ongi just need need kenad noorendikud ühed kenad paigad ka hakkpuidu tegemiseks (?)
Mulle kui maainimesele meenubki samas :Viljandi vallas nähtu, enne Paistut :üli-ülipikad, need põlluäärsed, tulevase hakkepuidu ehk noore metsa virnad, oma kilomeetreid pikad virnad.
Ja kui siis ühekorra oli lage taga, siis oli kohe näha ka hiigelsuurt elurikkuse allikat, hiigelsuurt tühja lagendikku...Kuidagi kõhe hakkas.
Mul endal mure mesipuudega. Olen näinud imelikke suuri jälgi lumel, mõtlen, et äkki on see karu, kes neid jälgi teeb ja kes on äkki talveunest, kusagilt noorendikust, vanu metsi siin ju enam polegi, üles kupatatud.
Talvel üleshirmutatud karu tavaliselt enam oma tavepessa ei naase ja reeglina hukkub. Kuna ma neid jälgi ikka ja jälle näen, siis mõtlen, et kui ongi äkki karu, siis nähtavasti ta talvel „mesindusega“ ei tegele. Muidu...

Eelkõneldud „Ökoskoobi“ intervjueeritav, Taavi Ehrpais kurtis ka omi muresid. Näiteks väitis ta , et Eestis on liiga palju metsa kaitse alla võetud, näiteks 11% on range kaitse all, 15% on kergema(?) kaitse all, (minu teada majandusmetsad) ja lisaks! on veel võetud sertifikaadid vabatahtlike poolt. Ja et kõige suurem mure olevat, suisa metsaomanike hirm, et kehtestatakse järjest uusi piiranguid ja võetakse järjest uusi maid kaitse alla. Kummalised hirmud.
Minu enda kui metsaomaniku kogemus on metsa majandajate mure madala puiduhinna pärast ja hirm puiduärikate poolt petetud saada.
Näiteks oli siin juhus, kus võeti maha hakkepuiduks - harvendus- või puhastusraidena võsa, aga selle eest omanikule midagi ei makstud, kuigi eelnevalt oli lubatud maksta. Väide oli, et su võsa või mets oli liiga peenike ja harvestri töötund nii kallis ja töötegija pidi endale ISE veel palka juurde maksma! Öeldi juskui pilkeks, et sa said omale ju nüüd ilusa harvendatud metsa, et mis sa veel tahad!

Taavi Ehrpaisile võib küll lohutuseks olla, et vähemalt Reformierakond on välja öelnud, et nemad erametsaomanikele mitte mingeid piiranguid ei sea, samuti on Erakonnad väljendanud oma „soovi“, tegelikult soovimatust metsateemaga tegeleda sellega, et küll MAK-30 , pea valmiv ja uue riigikogu poolt nupustatav, metsaarenduskava kõik asjad paika paneb. Seal on aga asjade üheks „paikapanijaks“ Andres Talijärv, endine Keskkonnaministeeriumi kantsler ja pregune Erametsaliidu tegevjuht.
Nii et erametsaomanikud peaksid küll olema vägagi KAITSE ALL, seda aga ei saa kahjuks öelda EML- erametsaliidu, erametsade, elanike kohta ajal, mil meie eesti metsades peaks kehtima raierahu.
RMK- riigimetsa majandamise keskuse metsades kehtib raierahu, aga erametsades see ei kehti. Nähtavasti ka seda ei kehtestata, sest metsatöösturid seisavad kui Hiina müür oma „õiguste“ eest, õiguste eest, mis ei vaja kirjeldamist, ja millise „õiguse“ üks osa on ka erametsaomanike „õigus“ raierahu ajal metsa langetada ja võsa raadata.

Tegelikult on meie metsade ja keskkonna elu või surm üks tervik, nagu kõik on omavahel seotud. Valdur Mikita on öelnud selgesõnaliselt välja, et meie mure ei peaks olema see, et 11% metsa on kaitse all, vaid see, et 90% ehk 89% metsa on kaitseta.
Oma artikli alguses kirjutasin ma PÕKSIT-ist ja sellest, mis edasi peaks saama. On mingi % energiast, mis peaks kaetama tuulest, samas on jälle huumoriteema, mida riigiraadio edastanud on, sellesama KLIIMANEUTRAALSUSE RAPORTI raamistikus. Tahetakse tuulikuid rajada Hiiumaa lähedale merre, et pidavat olema odav püstitada ja ka odav ülal pidada, ühesõnaga odav taristu. Ainus paha asi, et inimestele ei meeldi need tuulikud, segavad elamist, müra ja inetu ka.No ütleme selle kohta moodsa, aga samas siia konteksti juskui sobimatu sõna: keskkonnareostus, kuigi lugu ise Väimela kanalaga 100% võrreldav justkui pole.. Et kuidas siis asja rumalaile hiidlastele suupärasemaks teha... No viime siis silma alt ära, et pole näha...et kuhu siis...Noh, kaugemale merre.. No kallimaks ju läheb see taristu, aga lahendus on olemas.
SAMA ANALOOG TULEB VÄLJA sellesama Põksiti järgselt, taastuvenergia saamine 80% ulatuses biomassist. KLIIMANEUTRAALSUSE RAPORT ei aktsepteeri rämpsu põletamist, nii et jääb ainult hakkpuit. Huumorikoht on siin see, et praegusel viisil edasi minnes on meie metsad juba aastaks 2050 päriselt ära hakitud. No küllap siis, alles siis „ärkame“ ja hakkame ostma elektrit sisse. KUNI sinnamaani aga toodame ise ja müüme või vereni välja....ükskõik mis hinnaga.

Et kuidas nii? Vähemalt Taavi Ehrpais väidab oma elurikkuse allikal seistes, et metsa on meil küll. Kui teed lahti raadio, siis ilusa nimega aga huvitava mineviku metsafirma „Metsatervendaja“ tüütab sind mitu-setu korda päevas oma üleskutsega, et: „Ärge kuulake tüütuid helistajaid, kes tahavad teie metsa osta, majandage ise, aga kui ei taha... siis müüge meile.“ Ja neid metsakaitsjaid-“kallistajaid“ on teisigi, kes kallist eetriaega väga mõistlikult tarbivad. Kui lööd lahti mõne ajalehe, näiteks Maalehe, siis on metsaostjad ootel, täpselt samamoodi kui 27 aastat tagasi. Isegi internetis leiavad nad sind su kodulehel üles: mine metsa, tule metsa, osta metsa! Õiglase hinnaga!
Kuuldavasti on ka RMK juba hädas omale puidu leidmisega...ju siis meie riigimetsadesse rajatud perfektne teedevõrk ongi juba oma investeeringut kibedasti ammendamas.
Et minu jutt poleks tühipaljas mula, siis viitan ma siin sellelesamale EUROLIIDU KLIIMANEUTAALSUSE RAPORTILE, mis ÜHEMÕTTELISELT märgib ära Eesti raporti kohta, et kas Eesti ise ei arva oma raporteeritud 80% biomassiga, säästuenergia tootmiseks, et see on kliimale (????) kahjulik ja samuti mõjuks see eesti elurikkusele halvasti.

Kui Eesti on siiski nii ülisuur biomassi ehk hakkpuidu fänn, siis ma soovitan siiralt pöörduda GI-i, Graanul Investi poole, kes töötleb tervelt kolmandiku eesti (hakk)puidust ja veab selle välja Lääne-Euroopasse, kus see põletatakse riiklike subsiidiumide toel sealsetes katlamajades, tootmaks ROHEENERGIAT, ehk ära seletatult taastuvenergiat, sedasama taastuvenergiat, mida me ka oma kodumaal igakuiselt tarbime ja selle eest üha rohkem maksame.
Kas ei oleks meil odavam maksta GI-le selle eest, et väljaveetav BIOMASS jääks Eestisse ja turgutaks eesti Taastuvenergiat, kuna meie Eesti Energia ei näe võimalust koos Põksitiga hakata elektrienergiat sisse ostma VÕI ON(?) siiski eelseisvad elektrivõrkude lahti- ja kinni sünkroniseerimise kavad just seotudki tulevase elektienergia sisseostu kavadega. Samas võiks see ju kajastuda siis ka Põksitis? Ja EL Kliimaneutraalsuse Raportis.???
Aasta number oli siis 2013, mil võeti vastu uusEesti Metsaseadus, milline määras metsapuu kõrguseks 1,3 meetrit. Imetlen siin väga uue Metsaseaduse seljataguseid, kel nii suur võim, et isegi EL metsaseadus, mis defineerib metsapuu kõrguseks 5 meetrit, pole oluline täitmiseks. Võiks ju arvatagi, et Eesti on tõesti see iseseisev riik, kes teeb omale seadusi ja neid täidab.

Võiks arvata, kuigi siin on jälle naerukoht. Kui ma nüüd oma metsas kõnnin, siis olen kui Suur Tõll või Kalevipoeg, kelle pea ulatub üle puulatvade ja kel mets on kohati lausa rinnuni.On ju minu pikkus nii 1.70.
Siinjuures tasub ära märkida fakti, et meie eesti rikkaim mees, kes on Graanul Investi omanik ja tegevjuht, saavutas oma firma arengus hiigelsuure hüppe just peale uue metsaseaduse jõustumist.
Minu siiras soovitus MAK-30 koostajatele, et ehk oleks mõistlik võtta eeskuju EL metsaseadusest ja metsapuu pikkus ÕIGEKS tagasi venitada, siis jääks meil ehk ka veel metsa alles järeltulevaile põlvedele
„Kehtestada tuleks üleüldine raierahu ka erametsades , selleks et lõpeks massiivne kevadsuvine raie, mis hävitab tuhandeid linnupesi ja toodab mahlast, suhkrut täis puidumassi, mis kõlbab üksnes peldikupaberiks.“ Seda ütleb Valdur Mikita.

Eestit loetakse metsariigiks, tegelikult oleme me juba võsa- ja puupõllu- riik.
Palju oleneb uuest metsaarenduskavast, MAK- 30-st, mida praegu ette valmistatakse aga mis ei ole lubatud üldrahvalikule arutelule ja ka poliitikute valimiseelsetest debattidest on teema eemaldatud või marginaliseeritud kujul lubatud.
Kui aga arvestada eelmist MAK-20 koostamist, 2010a., mille puhul ei arvestatud isegi Riigikontrolli hoiatusi ja juhiseid ja millist suunda nähtavasti kavatsetakse ka julgesti jätkata, siis on meie Põksitiga saabumas tõenäoline EXIT- ELUST VÄLJA ehk HÄÄLETU KEVAD..
Eesti metsatustamist on Mikita kajastanud oma raamatus „EESTI LOODUSE KANNATUSTE AASTAD“: Riigikontrolli 2010 aasta auditi näol. Tsiteerin: „Põhimõtteliselt ütleb audit selgesõnaliselt, et Eesti riigi metsandus ei ole jätkusuutlik, vanades salu-, laane-, ja palumetsades jätkub arutu üleraie, metsade elurikkus väheneb, raiume oma metsa tulevaste põlvede arvelt....kokkuvõtte sisuks on.... vähendada raiemahtusid..“
Mis mind väga sügavalt häirib, on see, KUIDAS ikkagi Riigikontrolli audit saab olla MAK-i koostajaile üks ümmargune 0.
Täpselt sama analoog selle 2013a. Uue Metsaseadusega, mis nii kardinaalselt erineb EL Metsaseaduset.

Kolmas analoog on sündimas Põksiti näol. Kui EL näeb ja dikteerib, et meie põlevkivienergia on saastavaim asi Euroopas, siis meie asume selle vastu usinasti võitlema ja ägedasti puitu ahju ajama, oma 80 % biomassi-raportiga.
Mida rohkem siin arutella, siis hakkab tunduma, et kusagil on Exit selgest mõistusest.
ÄKKI ON MEIE metsatöösturid ainsad, kes veel on oma selge mõistuse säilitanud ja oma huvide eest seisavad. Tegu on firmadega, kel on oma plaanid, puiduvarumislepingud, liisitud masinad ja raha, mis peab liikuma ühest taskust teise ja sealt kolmandasse. Ja nii ongi.
MTÜ EMA ehk mittetulundsühing Eesti Metsa Abiks juht Anne-Mari Väli on öelnud ühes teleesinemises, TTV Maatriksi saates, et tema on ju metsatöösturitega ka rääkinud Eesti metsade olukorrast, aga vastuseks on temale väga viisakalt öeldud, et me saame teist aru, aga meid see ei huvita. Meie võtame sealt, kus saame ja kui enam ei saa, siis läheme mujale. Anne -Mari Väli ironiseeris veel, et ei tea kuhu mujale, kas Poola rahvusparkidesse või.
TEGELIKULT SIIN ONGI see peapõhjus, miks asjad on nii nagu nad on. Meie omad eesti poliitikud ja riigiametnikud (Riigikontroll???) peidavad oma pea esteks liiva alla ja seejärel teevad näo, et nad pole jaanalind ja et liiva peal on elu ikka üks suur ja lõhnav lill:

SEST: Elu pole Eestis ju kunagi olnud parem ja metsa on rohkem kui kunagi varem.

RAIERAHU METSADESSE 2019 KEVADEL - Leevi Kirsimäe

Vaikus ja rahu. Kiidjärve.

Foto: Neeme Sihv

Meie riigikogu üksmeelne otsus: kevadel 2019 Eestimaa metsadesse RAIERAHU.

MILLAL SELLINE otsus teoks saab, kas siis kui uus Riikogu on valitud ja ametisse asunud?

Praegu on Eesti jagatud juskui kaheks osaks.On looduskaitsealad. On kaitsmata alad. Kus pole mingeid erilisi piiranguid ei raieviisi, raieala suuruse ega raie aja suhtes. Tähtis on täita üksnes plaani ehk lepinguid puidutööstuse ja puidutootja vahel. Lepingu rikumine toob trahvi. Nii on.
On ka mõttelise raierahu ajal, tööhoos harvestrite jalus abitult kakerdavad ja asjatult oma ema hüüdvad hirmunud linnupojad. Kui mitu kevadet juba? 27? Järgmine tuleb 28-s? Õige varsti?Peale valimisi?

Lugesin Valdur Mikita raamatut „Eesti looduse kannatuse aastad“. Oli huvitav lugemine. Kui vaatasin, et kes on kirjastaja, siis seisis selle koha peal: TÄNU TAEVALE. Mikita kirjutab meie metsatööstuse ajaloost, mis on praegu saanud sisse uue ja metsa hävitava hoo, kusjuures hävivad just vanad metsad, põlismetsad, mida peaks eriliselt hoidma.
Mikita pillab siin ka lause, et metsandusest on saanud võib-olla Eesti majanduse viimane mädapaise. Lk 74.
Järgneb kirjeldus sellest, mis on toimunud viimase 27 aasta jooksul. Vargused. Igal moel. Mikita kirjutab: „Tänapäeval on vargus läinud veelgi peenemaks, seda võiks nimetada statistiliseks varguseks.Kui teadlikult segi ajada bruto- ja netojuurdekasv, võib manipuleerida väga suure koguse metsamaterjaliga.

Üheks levinumaks rohepesu vormiks on kujunenud Eesti looduse kohta perioodiliselt väljutatav statistika. Sitast saia tegema oleme suured meistrid. Statistika väidab, et metsa pole Eestis kunagi olnud nii palju kui praegu“ lk. 75 -76 „Statistilise manipulatsiooni toel meie metsades toimuv üleraie on muutunud Eesti kõige suuremaks looduskaitseliseks probleemiks. Sisuliselt on tegemist statistilise röövraiumisega.“
See, mis praegu Eestis toimub, on mu meelest väga kurb, käib nähtavasti ulatuslik riiklik eeltöö tulevase MAK-2030 tarbeks, ehk eeltöö uue metsaarenduskava koostamiseks. Nii nagu on riiklik korraldus, vaadatakse praegu üle meie Eesti kõlvikute (kinnistute?) piire, neid korrigeeritakse väidetavalt, samas käib uute metsamaade arvelevõtt, kusjuures metsamaaks loetakse nüüd edaspidi kõik kõlvikud, kus on mingid suvalised hekid, puudegrupid, kraaviäärne võsa või põõsastikud või piltlikult öeldes üksik kask kraavikaldal.
Inimesed on selle üle juba pahameelt avaldanud. Aga keda see huvitab. Samas hakkab toimuma uus maa maksustamine, kus siis iga (uus?) hektar metsa ehk niinimetatud metsa hakkab maamaksu arvutamisel maksma ainult (?) 5 eurot rohkem kui seni. Kas siis on jällegi AEG meie statistikat parendada? Näidata metsa juurdekasvu?

Samas on praegu valimispropaganda vanker juba kolinal-mürinal veerema pandud ja mis siin toimub, see käib nüüd küll üle minu mõistuse. Üle minu mõistuse käib, kuidas meie tulevaste parlamentääride valimiseelsed debatid toimuvad eelsõelutud temaatika järgi. Sellest on välja jäetud keskkonnateema ja otse loomulikult metsaga seonduv temaatika.
Kuidas on saanud selline asi juhtuda? Minuni jõudis info interneti kaudu, kas oli see „Virumaa tetaja/ meieeesti.postimees..ee, Erametsaliidu arusaam riigimehelikkusest.“ autor Kaido Kama. On välja öeldud järgmist: EML- Erametsaliit tahab, et probleemist ei räägita enne valimisi, vaid oodataks ära uus arengukava MAK-2030 : „Tuleks tagada TÖÖRAHU arengukava koostajatele ja mitte teha paralleelset? töökava ?? praeguse MAK-i aruteluga.“ Ei saa aru, mida öelda tahetakse. Samas öeldi välja, et : „MAK-30 koostamisse on kaasatud kõik metsanduse huvigrupid . Ja ärge tehke otsuseid(?) enne arengukava valmimist.“ Et mis otsuseid? Jälle ei saa aru.

MTÜ Erametsaliidu tegevjuht on Keskkonnaministeeriumi endine kantsler Andres Talijärv. Keegi on kommentaariumis öelnud, et MTÜ EML meenutab oma vormilt pigem poliitilist põrandaalust organisatsiooni, nagu mingi varierakond, kes oma funktsioonilt on Metsandus- ja Keskkonna Erakond. Ta saab otsustada, kas keskkonnateemad on parajasti riigijuhtide laual või ei. A. T on käinud Riigikogule selgitamas, et metsandust valimistel käsitleda ei tohiks !!! ...sest mingi arengukava (MAK-30 ) on seadusandlikust kogust (Riigikogu) ülimuslikum ???
Nagu näha on, nii ongi tõsimeelselt keskkonnamajanduse küsimused valimistelt emaldatud või marginaliseeritud. Kuidas peab siis aga valija teadma, mida plaanib üks või teine erakond, kui see osa teemast on väljas. Nähtavasti ei peagi. Tundub, nagu RIIK EKSISTEERIKS VIRTUAALSES MAAIMAS....NAGU TERRITOORIUM, KUS SU RIIK ASUB VÕI MINGI ASI ASET LEIAB, ei kuuluks üldse arutellu.
Ometi ei jää märkamata, kui valusad asjad vaiba alla peidetakse, kui sisutühi on valimisdebatt. Päevaleht kotib usinalt EKRE-t. Märgilised pealkirjad, kus öeldakse umbes nii, et EKRE partei on täis kriminaale kusjuures ISAMAA partei on kriminaalide vastu kaitsetu! Otsitakse sihiliklult ühiskonda lõhestavaid teemasid.

Hetkel käibki parteide kappidest äge luukerede otsimine. Esimene otsitav oli roheline „Elurikkuse Erakond“, kelle mõnda liiget pesuväele kooriti, ilmselt meediapoolse ülisuure mõnuga- (Päevaleht?) järgmiseks oli teine roheline partei „Rohelised“. Siis võeti ette EKRE, kel kõikide kappide tagusedki ülima hoolega läbi kuulati. Kui nüüd äkki mingi pommuudis tekitatakse, siis ilmselt „unustatakse“ kolme võimupartei Augeiase tallid hoopiski puhastamata. Ega`s valimiseelne periood ongi ju veel vaid loetud päevad.
MAK-i valmistamise protseduur toimub meil tavaliselt ministeeriumi tagatubades, samas on aga ministeeriumi otsustada, kelle seisukohti ta arvestab, kelle omi mitte. Kuna MAK-i näol on tegu juba valmis valitsuse eelnõuga, mis esitatakse riigikogule kinnitamiseks, siis reeglina see ka kinnitatakse , vastupidist näidet ei tea.

Täpselt samamoodi võeti vastu ka 2011a. MAK-2020, milles kirjas olev raiemaht ületab kaugelt Eesti metsade samaväärse taastumisvõime. Praegu kehtiv MAK -2020 võeti vastu põhiliselt Refi ja IRL-i häältega, rohelised hääletasid vastu ja sotsid ei hääletanud.
Samas 2011a. MAK-2020 koostamisel ei arvestatud isegi RIIGIKONTROLLI väitega, kes hoiatas raiemahu suurendamise eest. Riigikontroll näitas, et juba toonase raiemahuga on 20-30 aasta jooksul võimatu säilitada loodust, keskkonda ja metsanduse ökosüsteemi, selle elurikkust räigelt kahjustamata.
Siin tekib minu jaoks kohe küsimus RIIGIKONTROLLI funktsiooni kohta meie riigis. See oleks meie sõnavabadust ülistavas riigis ilus debatiteema. Milleks on Riigikontroll loodud, kui tema sõna ei maksa, kas Riigikontroll on kui ripats, lihtsalt ilu pärast.
Kuidas saab üks ministeerium nagu Keskkonnaministeerium oma otsustes ja arengukavades olla RIIGI (KONTROLLI )ÜLENE? Järelikult on ka teised ministeeriumid sarnased, keda ei mõjuta RIIGIKONTROLLI hoiatus. Kas riigikontrolli ülesandeks ongi ÜKSNES HOIATAMINE? Ja mida siis Riigikontroll KONTROLLIB??????? Või keda?

Lisaksin siia oma kommentaari, et meie riigi keskkond on ju oluline ka riigi jugeoleku seisukohalt. Riik, kes oma keskkonnast ei hooli ja laseb selle pehmelt öeldes rüüstata, rüvetada ja lagastada, siis see mõjutab ju ka inimesi demoraliseerivalt. Väga.

Tsiteeriksin siin Valdur Mikitat, kes ütleb, et: „ Eesti on inimmõõtmeline maa, kuna Eesti on nii väike, siis tunneb inimene riigi tasandil probleeme teravalt- kõik toimub justkui meie koduõues. Siinsete asukate meelsus koosneb maastikupiltidest- kui need on inetud, siis, kipub inetuks kiskuma ka inimese meelsus. Tänapäeva Eestit iseloomustab gigantomaania, mis lähtub Eesti jaoks täiesti valest ilmavaatest .“

Ameerikalikud suurprojektid, suurpõllundus, ülisuure toormevajadusega ettevõtted - see on meile võõras. ET SEE NII ON, seda näitas ka Tartu Tselluloositehase Gigantprojekti vastu astumine eesti rahva poolt.
Praeguse valimiskampaania üheks väga kohaseks võrdlevaks seisukohavõtuks võiks olla ka SUHTUMINE SÄÄSTUENERGIASSE.
Näiteks USA-s suletakse puiduelektrijaamu- kallis pidada. Ka Slovakkia on lõpetanud puiduelektri subsideerimise. Meie siin aga kütame täiega ja tõstame elektri hinda.

Huvitav oleks teada, kuidas meie tulevased parlamentäärid suhtuvad ühte Eestis toimetavasse energiagiganti „Graanul Investi“ ja tema suurde projekti, mille tarbeks läheb pea kolmandik Eesti puidust. Tegemist Lääne- Euroopa elektrijaamu varustava ettevõttega, kusjuures meie metsast saadav toore-juba graanulite näol- kasutatakse välismaal ära subsideeritava roheelektri tootmiseks. Graanul Investi omanik ja tegevjuht on Eesti rikkaim mees Paul Kirjanen. Kust on tulnud tema rikkus? KAS SELLEST RIKKUSEST ON TULNUD MIDAGI KA SINU ÕUELE, PEALE KERKIVA METSAMAAMAKSU ?

Kas Eesti peab !!! olema Lääne-Euroopa Katlamaja? See on teema, millest meie meedia vaikib. Ikkagi metsateema. Ikkagi keskkonnateema.
Härra Talijärve sõnul olevat valimiseelne arutelu liiga loosunglik. Ja et las Uus Riigikogu otsustab.
Aga ega siis üldrahvalik arutelu ei tohiks olla keelatud või arengukava tegemist takistav. Kuna siiamaani on küll väga pädevad eksperdid ja metsaspetsialistid öelnud täiesti selgelt välja oma numbrilised seisukohad. Ja need ei ole mitte sugugi ei pealiskaudsed ega loosunglikud. Ja miks ei tohi poliitikud just NÜÜD! väljendada omi seisukohti ja miks nad võivad seda teha alles oma nupulevajutusega?
ÜKS PÕHJUS, MIKS EI SOOVITA DEBATEERIDA, võib olla, et MAK-i tegemiseks on tehtud juba ettepanek loobuda ÜLDSE raievanusest ja KA lageraie langisuuruse piirangutest, sest EML-i arvates ei lase need metsi efektiivselt majandada.

Debati pidamise keelustamise taustal on eriti imelik tõdeda, et juba 2.juunil 2018 on ilmunud Heureka Postimees.ee Kaido Kama artikkel Toomas Freyga, kes on EMÜ emeriiitprofessor, ökoloog, metsateadlane ja kunagine keskonnaminister, kus Toomas Frey ütleb, et tegemist on kohutava üleraidega.. Samas värske meieeesti.postimees.ee, 3. veebruar 2019, sedastab, et metsade juurdekasv on kunstlikult juurde sokutatud selleks,et propagandat teha ja üleraiet ähmastada. Öeldakse sõnaselgelt, et mitte üheski metsa vanuseklassis ei ole puistute keskmine hektaritagavara ligilähedanegi sellele, mis juurdekasvu järgi vastavas vanuseklassis olema peaks.
Vägisi meeenub paha nõuka-aeg. Siis tuli suu kinni pidada valitsuse ja võimu aadressil ja ideoloogia teema oli tabu. Ideoloogiaks oli siis sotsialism. Võim oli Moskvas.
Nüüd on ideoloogiaks globalism, mille üle pole mõtet suud pruukida. Ja võim? On see Toompeal? Või on see Metsakorporatsioonide ja Metatöösturite käes?
Huvitav, kuidas käib SUURE MEEDIA suu lukustamine? Hirm? Uuriv ajakirjandus? Et mis see veel on? Katrin Lust? Hirm? Või on need võtmed suisa puhtast kullast, millega meedia suu lukku pannakse.

Aga ei taha nii morbiidselt lõpetada. Isegi Mikital on midagi. Mis ei sure. See on lootus. Mikita ütleb, et miski ei ühenda inimesi rohkem, kui ühine vaenlane. Ja selleks vaenlaseks on saanud MÕTTEVIIS, mis kustutab ära looduse...
Ja pöördumine oma raamatus lk.88 evolutsioonisõdurite poole,...“ kes mürgeldavad ühe mikroskoopilise keskkonnaministeeriumi haldusalas, kes on kutsutud teostama riigivõimu ja kes ei saa seda teps mitte teha, sest neid närib TOHUTU SUUR sisekonflikt oma südametunnistuse ja MÕTTEVIISI vahel, mis jätkab Eesti looduse kägistamist“...nii arvab Mikita

Miks siis ikka keerati lukku need rääkivad suud enne valimisdebatti? Hirm?

Mikita ütleb ka välja tõe, millest lukkus suud ei räägi. Lk 99:
„Maailm ja Eesti on täis välismaiseid puukfirmasid, kes imevad lurinal pärismaalaste verd....See epidemioloogiline tõdemus ei ole tänapäeva inimesele muidugi mingi üllatus, võib-olla on UUS TEADMINE lihtsalt see, et oma metsas ei võitle me mitte Eesti riigi poliitikaga, vaid suurte metsanduskontsernidega, sisuliselt maaväliste olenditega, kel puudub hing ja keha ja kes seetõttu ei tunne valu, süüd ega häbi ning muid inimestele omaseid tundeid.“
KUNA käesolev LUGU ON KIRJUTATUD VALIMISVÕITLUSE AJAL siis meenub mulle kohe proua Mariann Mikko teleekraanilt, kus ta teatab, et :“Me peame tegelema Aafrikaga. Kui meie ei tegele Aafrikaga, Siis tegeleb Aafrika meiega.“
Valdur Mikita leiab aga oma raamatu lõpus, et me ei pea võitlema palmiistanduste vastu ega ninasarvikute poolt. Kogu jõud tuleb rakendada Eesti looduse päästmiseks. (Sellega me päästamegi maailma globaalsel tasandil!!!!). Ta ütleb ka, et asi pole 10 % metsa kaitse alla võtmises, vaid selles, et 90% metsadest on kaitsetud.
Valdur Mikita: „ Vaja on alternatiivset vaadet metsale, mis ütleks selgelt, et metsade majandusliku ja sotsiaaalse funktsiooni hüpertroofia tuleks viivitamatult lõpetada ja pöörata tagasi rajale, kus ellu jäävad ka metsa ökoloogilised ja kultuurilised funktsioonid.“

Lõpetuseks Eestimaa hiiemetsade ja pühapaikade uurija ja tutvustaja Ahto Kaasiku sõnad: „Eesti seadustik pole alati kooskõlas meie kultuuriga. Tuleks piltlikult öeldes põhiseadusesse sõnaselgelt kirjutada, et siin ei majandata pühapaiku ega raiuta hiiepuid, ei elata järeltulevate põlvede arvelt, ei soosita majandust, mis pole kooskõlas avalike huvidega.

Meil seisab ees keeruline aeg, kus Eesti ja maailma majandus tuleb pöörata kasvult kahanemisele, priiskav tootmine ja tarbimine pöörata säästvaks ja hoolivaks eluviisiks, elurikkuse hävitamine pöörata selle taastamisele“.

Midagi head: ka välismaalased tunnevad muret Eesti metsa pärast. Aga meie ise?

2.jaanuar 2019. Viljandimaa metsade keskel.