HEAD LAPSED, NEED KASVAVAD VITSATA.... - Kristi Teras

HEAD LAPSED, NEED KASVAVAD VITSATA....

"Head lapsed, need kasvavad vitsata...."

Küll laulurida lastefimist "Nukitsamees", aga täna enam kui varem võiks mõelda sellele, miks on juhtunud meie ümber nii palju sügavat nördimust ja pettumust tekitanud sündmusi.

Möödunud nädalavahetusel toimusid Haapsalus Nostalgiapäevad - meeleolukas tänavafestival ja kultuuriajalooline pillerkaar, mis suve kokku võtab ja sügisele teed näitab. Viibisin ise perega Lätis ja olen kuulnud ühes Eesti romantilisemas ja rahulikumas kuurortlinnas - ka Skandinaavia Veneetsiaks ja Eesti joogapealinnaks nimetatud Haapsalus - toimunud sündmustest siinsete tuttavate ja sõprade käest, täiendavalt lugenud juurde ajakirjandusest.

Haapsalus olen elanud alates käesoleva aasta maikuust, nüüdseks olen sisse elanud, lahenenud on argised olmeküsimused, seoses kodu leidmise, selle sisse seadmise ja töödega. Haapsalu linn on võtnud end tutvustavaks, siinset õhkkonda ja väärtusi edastavaks ideeks : "Laste- ja noortesõbralik linn". Mind võlus linn mõne aasta eest ära puhtuse, turvalisuse, rahu ja kerge, harmoonilise kulgemisega.

Seda paradoksaalsem on see, et just siin möödunud nädalavahetusel politseiga seoses mõni intsident kosmiliselt eskaleerus. Järgnevalt lasi sel nädalal endale kuuli pähe politseijaskonna vanempiirivalvur, olles varemalt saanud kahtlustuse 3 alaealise võimalikus seksuaalses kuritarvitamises.

Taustal toimuvad kahtlased mahhinatsioonid valitsuse tasandil ja erakondade juhatustes, riigiosalusega ettevõtetes. Küsimusi tekib järjest rohkem, vastajaid kipub vähenema, ametlikke avalikke kommentaare jagama ei kiputa, samas krutib olukord Euroopa riikide piiridel seoses pagulaste liikumisega järjest enam pingeid üles.

Leian, et viimase nädala sündmused Haapsalus, mis minu jaoks seni on olnud rahu, turvatunde ja kindluse oaas, on selge märk laiahaardelisemast kollapsist. Tahaks loota, et see on märk uue ajastu ja ulatuslikuma selginemise algusest.

Olen elanud - omamoodi ka justkui pagulane, kui tahta paralleele tõmmata, kuigi ränne on tulnud vabast tahtest - Kuressaares, Tartus, Viljandis, Tallinnas, Pärnus, lühiajaliselt Prantsusmaal, ja nüüd Haapsalus. Haapsalus olen varasemalt palju seigelnuna ära tundnud oma koha ja leidnud palju häid inimesi, kellel süda on õige koha peal, inimlikkus alles ja mõistus selge. Siin on sisseelamine võõrast linnast tulnuna olnud ladus ja kerge.

Mõistan seda, kuidas pagulane olla on pingeline - kuni valitseb teadmatus öömaja, kõhutäie, iseenda ja pere turvatunde ees võõras kultuuris, ollakse ellujäämisrežiimil. See tähendab, et kogu tähelepanu, mõtte- ja vaimujõud koondub iseendale. See tähendab, et ei suudeta suhestuda, luua harmoonilisi suhteid, arendada endas empaatiavõimet või veel enam, sulanduda kultuuri ja keskkonda. Kuni puudub selge riiklik plaan, tugi kohalikult omavalitsuselt - kogukonnalt (või kohalik tugistruktuur perekonna ja sõprade näol) ja sealtpoolt arusaamine, MIKS on vaja pagulasi toetada, aidata luua neile turvaline ja soe vastuvõtt, ongi põgenikud nö punasel toolil. Tegelikku ruumipuudust meil ju ilmselgelt ei ole ...

Esimene samm üleüldises mõistmises ja õlg õla kõrval suhtumise saavutamiseks võiks olla INIMLIKKUS. Ja HEATAHTLIKKUS. Oleme nii harjunud hirmuvalitsuse all elama. Kasvanud Nõukogude Liidu väärtuste tuules, diktaatorite juhtimisel. Kogenud füüsilist või psüühilist vägivalda, kas kodu- või töötingimustes. Ei oska enam arvata, et kui võõras kõnetab - kolleeg või inimene tänavalt / poest - võiks tal olla midagi head öelda. Esimene reaktsioon on enesekaitse, ehmatus või süütunne. Eestis on see eriti levinud võrreldes vanema Euroopaga.

Mis oleks kui alustaks algusest. Kaaskodanikud-politseinikud, riigimehed, emad-isad ja teised mõttekaaslased. Mis oleks kui vaataks iseendale otsa ja mõtleks korraks, mismoodi saan mina igal hetkel olla toetav, inimlik ja heatahtlik. Kas siin on võimalik seekord teistmoodi läheneda? Mis on see suur MIKS, mis on see eesmärk või siht, mida taotlen? Kas olen õigel teel, kas olen valinud leebed vahendid sinna jõudmiseks.

Kas see on kooskõlas minu väärtustega - MIS on need minu väärtused, mind sütitavad põhimõtted?

Oma lugu alustasin koledate ja äärmuslike näidetega meie "Laste- ja noortesõbralikus" Haapsalus toimunud sündmustega. Täna julgen küll julgelt väita, toodud taustsüsteemi põhjal, et asi mädaneb peast. Nähtub, et oleme valinud end esindama "eeskujud", kellest paljude aumehelikkuses, väärikuses ja põhimõttekindluses mina täna sügavalt skeptiline olen.

Ootan aega, mil meie valitsuses võtavad kohad sisse tõelised eeskujud. Puhtinimlikul tasandil. Keda ei juhi vajadus "eliiti kuulumise" või võimuvõitluse ja "ärategemise" järele. Veel uhkema ja veel vingema auto, edevate huviklubide ja priskete kuluhüvitiste järele.

Olen viibinud ühes kohvikus mõne endise ja praeguse valitsuseliikmega ja nende eeskuju lugupidavast, aupaklikust käitumisest oli kahjuks nõrk, tõsiselt piinlik lausa. Palun lihtsaid ja loomulikke, ausaid ja õiglustunde, tugeva eetika ja kõrge moraaliga eeskujusid. Eeskujusid, kes tajuvad ka neile antud vastutust, kes saavad aru, et iga nende mõte, sõna ja tegu peegeldub meis kõigis. Mida lähemale liigume multikuursetele kogukondadele, seda empaatilisemad, avatumad ja puhtamad võiksime olla. Mõnusa ja ladusa koostegutsemise huvides.

Enesekaitse, pea liiva alla peitmise ja tuulelippudega juhtimistasandil me suuremat ühtsust ei saavuta. Ootan ausaid, tugeva selgrooga, julgeid, sõnapidavaid ja väärikaid liidreid. Rohkem ei tahagi kirjutada, pettumus närib hinge ja ajab seest keema .... Jälle.

Kristi Teras.

Haapsalu, 2015

ENDEL SUSI RAAMATUTE TUTVUSTUS.

Tänavu 75-ndat sünnipäeva tähistanud tunnustatud treener ja hobiajaloolane Endel Susi on  oma  elukogemused talletanud raamatutesse. 

Neid on ilmunud 4:  „Sada säravat tähte“ (2010), „117 aastat kiirkäimist Eestis“ (2011), „Vana-Otepää muinasajast tänapäevani“ (2012), „Vana-Otepää seitsme professori noorpõlvemaa“ (2014) Kõikidest neist leiab mida üle-eestimaalist.

Raamatud on müügil „Apollo“ raamatupoodides. Raamatute hinnad on ca 5 eurot, millest  3 eurot läheb noortespordi toetuseks! 
Palun toetage noortesporti! 
Muidugi võib toetada ka otse Läänemaa Kergejõustikuklubi a/a EE6510100220416601. 
Autor on Eesti Kultuurkapitali laureaat, tänini tegev ühiskondlikel alustel kergejõustiku treenerina, spordikohtunikuna ja organisaatorina. 

„Sada säravat tähte“ räägib läbi aegade Otepää Keskkooli lõpetanud sajast inimesest, kes on kujundanud Eesti elu omal moel. Olgu selleks teadusdoktorid August Miljan, Valter Lang, Juhan Sarv, Rein Otsason; meediategelased Urmas Ott, Rando Pettai, Mart Juur; kultuuritegelased Ferdi Sannamees, Marju Länik ja paljud teised, kes jätnud oma jälje Eesti arengusse erinevates riigi piirkondades.

On antud ka üsna põhjalik ülevaade noorte vastupanuliikumisest peale II maailmasõda üle Eesti, samuti rahvast tabanud katsumustest.

„117 aastat kiirkäimist Eestis“ on kokkuvõte selle ala arengust Eestis. Ära on toodud kõikide maakondade ja viie suurema linna rekordid käimises nii noortele kui täiskasvanutele. On ülevaade erinevate vastupidavusalade treeningute kohta, samuti lühiülevaade meditsiinist, mis puudutab treenimist. Palju on statistilist materjali käimise kohta. Ära on toodud kunagi kasutusel olnud kergejõustiku kõigi alade järgutabel. Kirjutaja juhtis 17 aastat kiirkäimise alarühma Eestis (1991-2007). 

„Vana-Otepää muinasajast tänapäevani“ on ülevaade piirkonna arengust alates XIII sajandist, eriti mis puudutab haridust. Teos oli pühendatud ajalookonverentsi „170 aastat koolijuhataja Jakob Pärna sünnist“ läbiviimisele. Jakob Pärn oli ka oma aja tuntud menukirjanik Eestis. E. Susi autasustati sellel konverentsil Forseliuse seltsi teenetemedaliga, millistega autasustatakse koolielu käsitlevate trükiste eest Eestis. Lisaks haridusloole, mis sarnane teisteski Eesti piirkondadega, pööratakse tähelepanu ka põllumajanduse arengule maapiirkondades. Sealt saab teha järelduse - ettekujutus, et eestlased olid 700 aastat orjarahvas, on lihtsalt pahatahtlik propaganda vili. Eestlastele laienes kogu Lääne-Euroopas toimiv olukord. Eksisteerisid endiselt talud, kuigi kohalikelt oli parem maa ära  võetud ja surutud halvematesse piirkondadesse. 

„Vana-Otepää seitsme professori noorpõlvmaa“ toob välja  Vana-Otepää kooliga seotute üle saja inimese eluloo. Paljude nende inimeste tegevus on jätnud oma jälje teiste piirkondade arengusse, olgu selleks Tallinn, Tartu, Pärnu, Valga, Kohtla-Järve, Viljandi, Võru, Põlva-, Harju-, Viru- või Läänemaa.

Eriline osa on professoritel. August Velnerit peetakse eesti hüdroloogia isaks, Aleksander Kink oli Eesti Inseneride Ühingu I esimees, Tampere Ülikooli audoktor Karl Õiger, kellel vanust üle 81 aasta, on  endiselt tegev eksperdina suuremate ehitusavariide uurimisel.

Kui tuua välja koolis õppinud teisigi silmapaistvad isiksusi, siis kindlasti on selleks viimase aja produktiivsem kirjanik Mats Traat või 2009.a Eesti Aasta Arst Rein Viilu.

Juttu tuleb homo sapiensi põlvnemisest Etioopias ja tema rändest Euroopasse. Oluline osa on pühendatud maailma suuremate religoonide tutvustamisele, samuti maaelu arengule Eestis ning mõningatele ajaoolistele momentidele Eestimaa arengus, jm. 

Kokkuvõtte koostanud Endel Susi.
2015

LENDURITE KIVI - Ormi Ader.

Laupäeval, 11. juulil 2015, toimub Harjumaal Kuusalu vallas poolmilitaarne ajalooline mälestusüritus kus mälestusüritus mälestamaks 13 juuli 1941 Harjumaal, Kõrvemaa metsades Järvi küla lähistel NKVD poolt mõrvatud Eesti Õhuväe ohvitsere. 

Traditsiooni kohaselt kogunetakse Kiiule, Kiiu torni juurde, et sealt siis ühises kolonnis, väljumisega kell 11:00 Lipumasina järel, sõita algul Soodla veehoidla lähistel, Kõrve külas endise Aruhärma talu juures paikneva, lendurite ja nende perekondade abistamise eest mõrvatud Hans ja Marie Oskari mälestuskivi juurde, sealt aga, pärast nende mälestamist edasi “Lendurite kivi” juurde, kus toimub pikem mälestusteenistus millele järgneb ühine sõdurisupi söömine ning vaba vestlus ja mälestuste heietamine vabas looduses. 

http://baltic-enterprises.planet.ee/et/lendurite_kivi.html

KATKEND LASTERAAMATUST "PETU" - Margit Peterson

KATKEND LASTERAAMATUST "PETU"

"Pet-uu, Pet-uu! Tule vanaema juurde tuppa! Ära jää võrkkiigele magama! Muidu tulevad varesed ja nokivad su silmad peast!" hüüdis vend oma õde.

   Oli augusti lõpp. Päike paistis kõrgelt ja ninatark tüdruk armastas lesida võrkkiigel. Ta lasi taevavalgusel oma tedretähnilist nägu paitada, tuulepoistel juukseid silitada, sest nii oli kõige mõnusam unistada. Seda enam, et ema oli lausunud, et päike armastab tedretähnilise näoga lapsi. "Juhuuu! Mina olengi päikeselaps!" rõõmustas tüdruk.Ja korraga see kisa, see raamidesse surumine. Petu oli juba lapsena isiksus, kes ei kannatanud keelde ja käske. Ta unistas ennast kollaseks liblikaks, kes lendab õielt- õiele ja värvib maailma ühe tiivaviipega päikesevärviliseks. Tema arvates oli päike toona mitmevärviline.

  Petu oli lillelaps, kes igatses jalutada tundide viisi metsas, kõnelda puude, põõsaste ja lilledega. Tüdruk, kes unistas end vihmaste ilmadega sopalombis mängima, ilma, et oleks kunagi külm hakanud. Tüdruk, kes nägi kõikjal ilu. Isegi lehmakoogid muutis elavaks. Tegi neile kividest silmad, tammetõrudest nina ja tulpide kroonlehtedest suud. Ta pani looduse enda ümber elama. 

                    ****

   "Palju õnne sünnipäevaks!"õnnitles naabrinaine tüdrukut ja kinkis talle nelja aastaseks saamise puhul hiigelõuna. See oli nii armas kingitus, mida tüdruk isegi ampsata ei raatsinud. Tahtis, et see õunake kivistuks ja jääks elu aeg teda saatma, kuid...

   Petu oli pärit paljulapselisest perest. Ihnus oli talle võõras. Vanemad õed oskasid tüdrukut ümber näpu keerata, noolides ampsu järel ampsu. Nii see unistus puruneski. Petu käis nukralt õunapuu alt täpselt samasugust õuna otsimas, kuid tulutult. Kõik õunad olid seal ussitanud ja poole väiksemad. Pisikesi putukaid ja usse tüdruk kartis. Isegi nii hullult, et ükskord, kui putukas oli jala peale roninud, kisas ta nii valjusti, et kogu majarahvas jooksis välja vaatama. 

Margit Peterson

Raamatu illustratsioonid: Signe Lauk

AVALIK KIRI -- HR LAURI LUIK! - Neeme Sihv

Haapsalu. Foto: N. Sihv

Lp. Lauri Luik!

Lp Riigikogu Haapsalu raudtee toetusgrupi liikmed!

Lp Haapsalu raudtee toetajad!

Telesaade "Liiprid, mis võiksid kõnelda"! on kodanikuühiskonna projekt. Selle eesmärgiks on aidata kaasa Haapsaluga raudteega seonduva, selle ajaloo, taastamise jm tutvustamisele. Oluline osa on Haapsalu, Läänemaa, Hiiumaa ja Vormsi tutvustamisel ja näitamaks, kui ilusa kandi tooks raudtee lähemale kogu Eestimaa inimestele, rääkimata lääneregiooni inimeste sõiduvõimaluste, majandusliku võimekuse tõusu jm parandamisest. Minu osavõtt saatest on absoluutselt vabatahtlik  ja põhjuseks aidata noort saatetegijat, alustamaks tegevust telemeedias ning üksiti kasutades ära võimalust raudteega seonduva tutvustamiseks võimalikult paljudele inimestele. Kindlasti ei sõltu see mitte mingilgi moel minu erakondlikust kuuluvusest, kusjuures pean tõdena, et suurema osa tegevusajast ei olegi ma olnud ühegi erakonna liige. Tuletan ka meelde, et absoluutselt igal erakonnal oli võimalust mind kaasata oma tegevustesse asjade paremaks muutmisel Eestimaal.
Sama olulised on intervjuud kohalike inimestega ning poliitikutega, näitamaks, et inimesi, kes mõistavad selle raudtee taastamise mõttekust ja vajalikkust, on väga palju, loomulikult ka erakondlikust  kuuluvusest hoolimata. Haapsalu raudtee, nagu on väitnud ka väga paljud poliitikud, ongi erakonnaülene asi. Seda tõestas ka omaaegne riigile suunatud ühiskirja allkirjastamine Haapsalus, milles osales mitukümmend poliitikut, maa- ja omavalitsuste juhte jt.
Saate produtsent on ära teinud väga suure töö, hoolimata oma noorusest ja selgelt on tegemist missioonitundega. Ka minu eesmärgiks on missioonitunne, see on piisavalt vedav jõud! Ning saates osalemise oluline nüanss on ka see, et tõenäoliselt olen ma kõige paremini kursis Lää-ne-Eesti kodanikuühiskonna vajdustega, arvamustega js soovidega selles küsimuses, rääkimata reaalsetest teadmistest raudteest. Kõik kulud, mis on mul nii selle saate tegemisega, kui ka mitmeaastase muu tegevusega, kaasnenud, olen kandnud ise. Otse loomulikult ei pea ma vajalikuks selle pealt "teenida"!

Saate produtsent tegi just nüüd ettepaneku osalemiseks ja saatevõtetel kaasa löömiseks ka Haapsalu raudtee toetusgrupile ning selle juhile. Nüüdseks on selgunud, et hr Lauri Luik ei pea "saatejuhti normaalseks ega konstruktiivseks" ning ta ei suuda mõista "minu motiive"! Motiividest kirjutasin ma eespool, normaalsust kommenteerima ei hakka. Küll aga võin selgitada muud teemaga seonduvat. Kindlasti olen ma olnud võimalikult objektiivne ning alati lähtunud sellest, et igal poliitikul, hoolimata erakondlikust kuuluvusest, on võimalik saates (ja ka suhtlusmeedias) öelda välja oma arvamusi.
Lauri Luik on nõus saates osalema vaid siis, kui ma "vabandan avalikult oma ütlemiste eest suhtlusmeedias ning koristan ära selle avalikult laotatud sõnniku"! Seda pidi olema piisavalt palju, kus ma väidan, et Reformierakond on pigem selle raudtee vastu kui poolt. Oluline on aga see, et väited tekivad ikkagi millegi tegemisest või mittetegemisest, arvamustest meedias ning suhtlusmeedias jne. Üks neist lehtedest on hr Lauri Luige poolt tehtud toetusleht FB-s"Taastame Haapsalu Raudtee", kus ka muuhulgas olen oma arvamusi kirja pannud, ka selle kohta, et RE on pigem tõestanud oma vastalisust, kui ka sellest, et sel lehel ei ole lehe tegijad ehk Teie suhelnud neile kirjutanud sadade inimestega, mis ei ole just kõige austamisväärt asi lehele kirjutanute ja selget toetust väljendanud inimeste suhtes. Iga inimene on oluline, nagu ka tema arvamus. Minu jaoks näitab see lihtsalt tegemise taset ja see on üks asjadest, mis kujundab arvamuse! Seda enam, et Teie leht, hr Lauri Luik, sai hoo sisse peale minu postitusi, kus kutsusin üles Teie lehte toetama! Kahjuks on suur osa postitustest kustutatud, seega pole mul enam tõestust, et minu postitus, mis Teie lehte toetama kutsus, sai peaaegu 10 000 "laiki", sel ajal, kui Teie lehe "meeldimisi" kogunes tänu sellele postitusele ja muule tegevusele nii HRT kui HRT toetajate poolt soovitud 5000-st pisut üle. Seda siis peale seda, kui Te olite suutnud vaid mõnisada toetajat lehele saada.Ka võin lisada, et sellel lehel on üliharva ilmunud mingitki infot ning kogu aja jooksul pole olnud praktiliselt sõnagi juttu eelmise Riigikogu ajal tegutsenud toetusgrupi tegemistest!? Nii et pigem võinuks lehel vastuseks tänada mind ja HRT toetajaid selle eest, et andsime olulise panuse sellel lehel piisava arvu toetajate saamiseks!?

Lisaks ei ole RE poliitikud, peale üksikute erandite, avaldanud ka meedias oma selget toetust sellele projektile. Pigem on Kalev Kallemets jt. RE poliitikud öelnud välja, et Haapsalu raudtee on mõttetu ja mittevajalik (kuni selleni välja, et reisirongiliikluse puhul tuleks kaaluda selle lõpetamist kogu Eestis), kuni peaministrini välja, kes soovitas kasutada ekspressbusse. Ma ei hakka siin selgitama, miks sellised soovitused ei ole majanduslikult otstarbekad jm teemaga seonduvat (olen selle nimel kirjutanud juba tuhandeid postitusi, lahates teemat üksipulgi ning pühendanud selle heaks kokkuvõtvalt sadu päevi oma vabast ajast, kaasa arvatud kõikvõimalikul moel Läänemaa tutvustamine), küll aga on sellise info tagajärjel kujunenudki minul arvamus, et RE on pigem raudtee vastu kui poolt. Nii et kahjuks ei saa ma kuidagi vabandada "sõnniku avaliku laotamise" eest, sest siin ei ole tegemist mingite väljamõeldistega, vaid avaliku inforuumi mõjul tekkinud muljega olukorrast ja suhtumisest. Lisaks kõigele on mitmed erinevate erakondade tipp-poliitikud nii avalikult kui ka "kuluaarides" välja öelnud täpselt sama - Haapsalu raudtee "pidur" on eelkõige RE!

Et kõik, kes ongi selle raudtee vastu või et igal inimesel oleks võimalus oma seisukohti tõestada, olgu siis poolt või vastu, olemegi pakkunud selleks võimalusi ka saates. Loomulikult on alati võimalus ka suhtlusmeedias asjadele vastu vaielda, mis ei tundu tõesed või õiged, ka Teil! Enne valimisi tehtud erisaatesse kutsusime arvamust avaldama samuti seitsme erakonna esindajaid. Nii oli ka selles saates konkreetselt võimalik oma (erakonna) arvamused välja öelda. Paraku ei nõustunud EER, SDE ja RE selleski saates osalema, VE, IRL, KE ja EKRE esindajad aga ütlesid välja oma selge toetuse Haapsalu (Rohuküla) raudteele. Lühidalt öeldes, iga hetk ja iga päev on kõigil võimalus avalikult oma arvamust välja öelda! Seda ka minu väljaütlemiste juures või ükskõik kus suhtlusmeedias.

Seega ei saa ma vabandada olematute asjade eest ja pigem ootan konstruktiivset koostööd, mitte ükskõiksust. Peagi on kätte jõudmas üks kurb aastapäev, millega "tähistame" 20 aasta möödumist reisirongiliikluse lõpetamist Haapsalu raudteel ja selle 20 aasta jooksul on kõikidel poliitilistel jõududel olnud piisavalt võimalusi oma toetust tõestada ehk et see raudtee taastada, eelkõige pikalt valitsuses "enamusosalust" omanud Reformierakonnal. Ja seda ongi kogu selle aja oodanud tuhanded Eestimaa inimesed!

Seepärast kutsungi üles kõiki inimesi ja poliitilisi jõude jätma kõrvale erimeelsused ning seisma asja eest, mis on vajalik Eestimaale, et kindlalt edasi minna asjade paremaks muutmise teel! Hr Lauri Luik, Te olete meedias öelnud, et olete koos mitme Läänemaa poliitikuga "motiveerinud inimesi, kulutanud mitmeid uksi ja selgitanud teema olulisust ning osalenud väga paljudel selleteemalistel aruteludel"! Kuidas on jõudnud info sellest avalikkuseni? Kas pigem ei ole arvamuses "RE on vastu"! süüdi seega hoopis infopuudus ning soovimatus oma toetajaid piisavalt valgustada?

HRT - Haapsalu Raudteejaam Tagasi

alias

Neeme Sihv

MEELEAVALDUS TAMMSAARE PARGIS. - Fotogalerii

06. 06. 2015