SVEN PRUUL, SEENEKÜTT JA ÕPETAJA - Neeme Sihv

 

SVEN PRUUL, SEENEKÜTT JA ÕPETAJA - Neeme Sihv

Singerocybe phaeophthalma (Chicken Run Funnel)
3.09.2025, Järvselja
Eoslehekesi mudides pääseb valla kanaaedikut vms meenutav kõva hais. Lisaks sellele ja jalale laskuvatele eoslehekestele on seene tunnuseks kübara keskel asetsev tume "silm" (pildil vanemal seenel vähemmärgatav, teistel rohkem).

FB grupis Eestimaa Seened on palju põnevust ja muuhulgas torkavad silma Sven Pruuli huvitavad leiud. Sageli tegu vägagi haruldaste leidudega meie seeneriigis. Ka on seente määramine tänaseks muutunud varasemate aegade võrreldes, selleks kasutatakse seente DNA-d. Nii et laborites on sekveneerimisega (1) tänapäeval tööd küll ja veel ja sellega tegeletakse meil eelkõige Tartus. Piltide juurde kuuluva teksti autor on ka loomulikult Sven Pruul.
Tema poolt leitu peaks panema paljusid mõtlema looduse mitmekesisuse teemale, seda enam, et seende on looduses midagi rohkemat, kui see mida me silmaga näeme. Sümbioos puudega, lagundaja ja veel palju "elukutseid". Seeneliikide arvu ei tea keegi ja naiivselt võiksin minagi küsida, et kas neid kõiki vaja on? Aga me ju ka täna ei tea veel määratult palju seenemaailmastki, kõikide seoste jm kohta.

Head nautimist!

Neeme

Üks mitmest Euroopa männiliimikuliigist ja meie sagedasim: Chroogomphus rutilus (Brown slimecap, Copper spike, tava-männiliimik).
3.09.2025, Veeriku, mägimänni (Pinus mugo) all.
Teistest meil haruldasematest tuvastatud männiliimikutest nagu C. purpurascens ja C. subfulmineus eristavad teda roosad ja kollased toonid, tihedalt asetsevad eoslehekesed ja valge mütseel.
Kasvavat mingisuguses sõpruses lambatatikuga (Suillus granulatus), mida justkui ka eemal silmasin.

Ebamõistlikus koguses ebavöödikut (Leucocortinarius bulbiger). Muguljas looritatud valge (lad k-st).
2.09.2025, Ignase, männikus.
Ei soovitata süüa ega pole tal õiget mekkigi.

Taaskord uut: sametkübarik Conocybe aporos. 5.05.2025, Vilsandi, sekv. Irja Saar.
Seene kohta kirjutasin juba varem (vt komm.), sest olin juba kohapeal määrangus suht kindel.
Kevadine Vilsandi-seiklus oli omaette ooper: ca 20km 9st 3ni kumparites ja paljajalu jääkülmas ja sügavamad kohad kajakiga tormis, tuletornini, et taani merisalatit kaeda ja tagasiteel see seen teeservas.

Seq. by Irja Saar.

Teda sai kevadel omajagu jahitud Lõuna-Eestis, aga keda polnud, seda polnud. Sattusin talle peale hoopis Järvseljal, sest kus ikka mujal: Crustoderma corneum (sarv-tardnahkis)
19.04.2025, Järvselja, männi lamatüvel - kehva talvitunud isend, aga siiski ka silma järgi tundus õige. Sekv. Irja Saar.
Varem leitud ja sekveneeritud meil ka kuuselt.

Jälle meenub lõuna-põldseen (Cyclocybe cylindracea), mida sai Itaalias karbiga supermarketist osta ja mis igati meeldiva maitsega. See aga pole see: maksa-põldseen (C. erebia), mis on väga jäleda maitsega ja karpigipanekuks tavaliselt vähe.
26.08.2025, Vana-Kuuste park
Rohu-ringpea (lad/kr k-st)

Võiks olla haruldane ja üks kaevurliudikutest Geopora arenosa (Mountain Cup) 30.05.2025, Tartu.
Juurde saab täpsemini uurida lingilt kommentaariumis.
Väikene liiv-kaevurliudik (G. arenicola) kasvab hallidel luidetel või muidu liivas, G. arenosa aga liivasel mullal. Tal pole "jalga", on veidi karvane (aga mitte nii kõvasti nagu pruun harjasliudik Humaria hemisphaerica), võtab vanemas eas kroonilaadse kuju, aga on siiski enamuses maa all, on seest hallikas-beež. Svampe pakub iga nurga alt kevad-kaevurliudikut Geopora sumneriana, kes aga meil ei kasva, kuna vajab mükopartneriks seedrit (mitte segi ajada siberi seedermänniga), mis meil talvi üle ei ela.

Paistab, et Briti ilmad on meil juba kohal, koos seentega. See on Irja Kivimäe leid Võnnust, käisin pildistamas. Alljärgnevat võite võrrelda kommentaariumi lingilt ja mujalt.
Collybia nuda, varem Lepista nuda (Blewit, Wood Blewit, lilla ebaheinik, vana nimega violetne heinik, omaloomingus lilla kõrges, paljas kõrges) 28.05.2025, Võnnu, kompostipeenras.
Lilla ebaheiniku kübar, eoslehekesed ja jalg on lillakad lapsepõlvest saati, hiljem värv tuhmub. Võib kasvada aasta läbi rammusal mullal. Eosed on äravahetamiseni sarnased vagel-ebaheiniku (C. personata) omadele. Tihti jalg nuijas - vt kolmas pilt. Lõhnab meeldivalt, on hinnatud söögiseen.
Paljas väike münt (lad k-st)

Tahaks öelda jõhvnööbik!, aga ei saa laskuvate eoslehekeste pärast: 'sarv-nabaseen' Xeromphalina cornui 29.08.2025, Laari.
Nagu jõhvnööbikki kasvab ta laguneval puitmaterjalil sh okastel, tihti samblas, kus niiskust rohkem.
Meil väga vähe registreeritud, aga tõenäoliselt laialt levinud.
Teised lähisugulased tal teada-tuntud kelluk-nabaseen (X. campanella) ja vähemtuntud lõhnav nabaseen (X. cauticinalis).
Sarv-kuivnabake (lad k-st)

Uus Eestis! Harik Ramaria boreimaxima (e.k pakuks männiharik või põhjaharik) 14.08.2024, Tudusoo lka. Koostöös siis leidja Aivi Aunapuu ja Allar Antsoniga. Siiani teada ainult Norrast, Rootsist, Soomest, Venemaalt.
Põhja suurim eoste-oks (lad k-st)

Sai lapatud raamatuid ja netti, aga see pilvik ei sobi eriti kellekski: kasvab pärnadega pargis, kollakaspruun kübar kuni 10cm, KOH (2) selle tumedamal keskosal oranž, täiesti lõhnatu, kollakad eoslehekesed muutuvad kibedaks mõne aja jooksul. Jalg säsikas, sellel KOH-.

Talle sarnaneb lehterriisikas (Lactarius cyathuliformis): L. obscuratus (Alder Milkcap, loduriisikas, õrn riisikas)
28.08.2025, Kirna, märjal pinnal leppade all.
Varjatud piimik (lad k-st)

Põõsas- ehk pruun kobarheinik. 17.09.2023, Sadramõtsa. Sel aastal nii mõnegi korra üsna sarnaseid punalehikuid nii värvi kui grupeerituse poolest kohanud. Seega tasub tähelepanelikult roosat otsida, mis punalehikutel võib õrnalt olla nii kübara all kui peal. Eosprint ka seekord valge, lõhn jahune ja maitse pähkline.

Psatürelle on juurde tehtud palju ja rohkem. Siin on tegemist kevadpsatürelli (Psathyrella spadiceogrisea) lähedase liigiga P. marquana. Mõistagi pole neil pealevaadates võimalik vahet teha.
6.05.2025, Koguva, alvar, sekv. Irja Saar, teine leid meilt.

Ilmselt Phaeocollybia lugubris (Russet rootshank, isoruostejuurekas). 24.07.2024, Vohnja, kibeda maitsega. Vaatasin ka P. jennyae ja P. christinae pilte, ei tundunud need. Kõiki kolme Eestist ära märgitud korra-paar. Koostöö eesti tuleb ära mainida Anneli Kask, kes seened leidis ja kätte juhantas, Allar Antson, kes määras perekonnani ja Urmas Kaja, kes pakkus perenimeks juurkõrges (mitte-ametlik). Ise pakuks juurde ruske juurkõrges. Edit: juurkõrges on juba Gymnopus fusipes.
Kurb tume väike münt (lad k-st)

Lilla(?) võrkpoorik (Allar Antsoni perekonnani määratud). 17.02.2024, Tartu. Kooreta lehtpuul, tõenäoliselt lepal.

Uus Eestis! Hebeliliik Hebeloma subconcolor
28.05.2025, Järvselja, lehise all kuivas, sekv. Irja Saar.
Ladinakeelne nimi viitab ta kübara ja jala mingile värviühtsusele, aga mine võta kinni, kas on päris nii..
Global Biodiversity Information Facility andmetel mõned varasemad leiud maailmast on.
Pea ühtvärvi noorloor (lad/vana-kr k-st)

Entoloma clypeatum (Shield Pinkgill, kilp-punalehik) 29.05.2025, Tartu. Teda on ikka linnast leitud ja võiks kasvada mükoseoses roosõielise puu kännuga (komm. link), aga  kasvas hoopis  koos roosilaadse (ameerika/hariliku) jalakaga. . Eesnime on saanud kilpi meenutava võrdlemisi teravatipulise kübara järgi. Kõva jahumaitsega, mingit erilist lõhna ei tajund.
Kilp-siseäär (lad k-st)

Koorikuline Erythricium aurantiacum parasiteerumas tammel kasvaval rosettsamblikul. 9.02.2025, Mooste. Illosporiopsis christiansenii ja Marchandiomyces corallinus olevat erkroosad, see oranž.

Pruuntagel Coriolopsis (Sulev Järve määrang). 28.10.2023, Välgi

Kobar-punalehik (Entoloma lividoalbum) 24.05.2025, Simuna, murul õunapuu all. Esimene mõte oli hiid-punalehik, aga see sai kiirelt ümber lükatud: jalg pole nuijas, noortel isenditel pole eoslehekesed kollakad, kübar ega jalg pole valget tooni. Küll on olemas õrn jahulõhn ja tugev jahumaitse, aga seda paljudel. Võiks hakata tulema juunist tavaliselt.
Hiid-punalehik ei ole minu arust kuskilt otsast ka 2023 Maaülikooli linnaku leid . Ainus geneetiliselt tõendatud on L. Tedersoo 2003. a leid.
Siiski tasub ettevaatlik olla, et mitte ka sellist mürgist seent kevad-võluheiniku pähe korjata. Kuigi nad pole kaugeltki sarnased.

Marasmius oreades (Scotch Bonnet/Fairy Ring Champignon, aasnööbik)
25.05.2025, Simuna, murul.
Nümfide ärakuivav (kr/lad k-st)

Pidi kunagi ette jääma ja sai parajalt maadeldud, et rahuldav pilt kätte saada: Rickenella fibula (Orange Moss Navel, Orange Mosscap, oranž rikenell)
25.08.2025, Kodavere.
Pole võimatu ka, et hoopis R. mellea ('mesi-rikenell').
Pandla-(Adalbert) Ricken'ikas (lad k-st)

Mycena polygramma (Grooved bonnet, vagujalg-mütsik) 6.06.2025, Selli-Sillaotsa.
Elukoht: jänesekapsa-kuusik.
Substraat: mattunud leht- või okaspuu.
Kübar: hallikas, ca 4,5 cm lai, triibuline.
Lamellid: 10x luubiga vaadates roosakad, eemalt tundusid hallid; hõredalt asetsevad, ebakorrapärase servaga.
Jalg: õõnes, pikitriibuline, hallikas hõbedase-sinaka läikega.
Lõhn: olematu.
Maitse: justkui iiveldamaajav, ebameeldiv, vb õrnalt mõru.
Polügramm-seen (lad/vana-kr k-st)

Kreisi kevadkuu lõpetuseks veel midagi tavatut: Paxillus involutus (Brown roll-rim, Common roll-rim, Poison pax, tavavahelik)
31.05.2025, Tartu
Sisserullund servaga punn (lad k-st)

Kirbe metskõrges (Collybiopsis peronata). 20.07.2024, Maiorg, piprase maitsega, tihti väga arvukas.

Laiapoorne sarvpoorik(?). Järvselja, 3.03.2024, haaval, vb õrna õunalõhnaga.

Kes kavatseb Raadil looduses veinikest juua ärgu imestagu, et veinil seenemaitse äkki juures: Crustomyces subabruptus 26.01.2025, Raadi LKA, lehtpuu lamatüvel, tundus mõni huvitav Xylodon, sekveneeris Irja Saar.
Seda nahkseent on meil leitud vaid kahel v kolmel korral ja ta toodab ühendit nimega 1-octen-3-one, mis annab veinile värske seenese maitse. Veinitootjamaade probleem ja seal tegelikult suurem "kahjur" ja seenemaitse põhjustaja hahkhallitus (Botrytis), mille vastu aktiivselt võideldakse.

Saatana-kivipuravik (Rubroboletus satanas), 9.08.2024, Haapsalu, kaskedega. Aitäh Mall Erik!

Coprinopsis cinerea (Grey ink cap, Grey shag, juurtindik) 12.06.2025, Luunja, põhul.
Võib ka olla välimuselt sarnane villjalg-tindik C. macrocephala, mida meilt pole tõestatud.
Juurtindikult olevat prof. Aeb avastanud kopsiini-nimelise antibiootikumi.
Hall sõnnikuasukas (lad k-st)

Läheb mugavustsoonist veidi välja jälle. Sametkübarik Conocybe aporos (Nonpored Conecap, "idupooritu* sametkübarik") 5.05.2025, Vilsandi, teeservas. Kübara kuju, värvus ja lõdvalt kinnituv krae klapivad. Pildi parempoolne noorem viljakeha meenutas hoobilt söödavat lõuna-põldseent (Cyclocybe cylindracea), aga põldseened Cyclocybe ja Agrocybe oleks jässakamad. Talinigerikul pole sellist suurt ja nahkjat kraed. Oleks esimene leid Eestis. Kevadine seen, mürgine.
*idupoor, germ pore - eose õhukesekestaline tipuosa, mille kaudu eos idaneb.
Poorideta koonuspea (lad/kr k-st)

Kes tahab, võib vaidlustada, aga: Russula depallens (Bleached Brittlegill, "kahvatuv pilvik") 5.06.2025, Tartu, kaskede all hoovis.
Meil harva leitud, rohkem sügisel, aga kord ka juunis.
Kübaral kollakat, roosat, valget. Eoslehekesed kollakad, kibedad, seeneliha mahe, tuhmuv. Svampe lubab juba maist.
PS samas hoovis oli nädal tagasi väljas ka maaheinik.

Harmik Clitopilus hobsonii? 27.10.2024, Vehendi, tuletaela kõduneval alaküljel, iseloomulikult roosakad eoslehekesed ja karvane ülapild, veidi läppand jahu lõhn ja maitse. Meil vähe registreeritud,  Tõnu Ploompuu , kes pakkus nimeks pisiservikjas harmik.

Tõnu Ploompuu: See harmik meenutab vägagi pisiservikut, on pisiservikjas harmik. Iilmselt on ta meil nende servikjate harmikute seas kõige märgatavam - piisavalt suur ja sage. Tema kübar on nii 1-2 cm läbimõõduga.

Välimuselt on ta väga sarnane pisiservikute seltskonnaga. Silma järgi vaadates ei oska ma välja tuua ühtegi head eristamise tunnust, kuigi leitud silma järgi harmikukahtlusega seened on osutunud harmikuteks. Võimalik, et harmikud on natuke pehmema-vatjama kübaraga ja eolehekesed on veidi hõredamad-vahajamad. Värvuses selget piiri pole - ka pisiservikud võivad olla kergelt roosakate eoslehekestega.

See pisiservik kasvab eelkõige surnud puidul. Võimalik, et see määratlus pole täpne - et oluline on nende toidus surnud puude peal olev puukoor, mitte niivõrd puit. Puukoore ja puidu eristamine söömises on seentel vahe tegemine vägagi laialt levinud. Peale selle pidavat kasvama ta ka rohttaimede vartel jm tugevamatel taimsetel jäänustel.

Kobarsüsik (Xylaria polymorpha). 3.06.2024, Tartu
Mitmekujuline puidukas (lad/kr k-st)

Cerioporus rangiferinus. juuli 2024, Luua, pika juurega.
Kasvab maas ja eelistab parke, seega võiks nimeks saada pargi-soomustorik. Kändudel kasvav võiks siis olla harilik soomustorik (C. squamosus). Aga siis on veel soomusteta kännutorik (C. varius).
Teise perekonda kuulub juba sarnane mugultorik (Polyporus tuberaster), lk II, mis kasvab sarapuu jt lamaokstel/-tüvedel.
Põhjapõdra-meekärg (vana-pr/lad k-st)

Uus Eestis: kübarnarmik Hydnellum lepidum (Crowned Tooth, "kaunis kübarnarmik") 4.09.2024, Järvselja, lähimad kask/sarapuu, maitse kibe.
Kübar juba noorelt soomusjas, hiljem lisandub punakas-lillat värvi, serv lainjas.
Jalg pruunikas, hiljem punakas-pruun, alusel valge, hiljem lisandub sinakas-rohelist.
Narmad kuni 3mm, valge tipuga.
Seenelihas kollast.
Ühesõnaga täielik värvide mäng ja seen oma nime vääriline.
Kaunis käsnjas seen (lad/kr k-st)

Uus Eestis! Tindik Coprinopsis rhombisporoides 30.05.2025, Tartu, Viljandi mnt, jäätmaal, oma esialgne määrang Coprinellus flocculosus, sekv. Irja Saar.
"Rombeoseline tindik"
Rombspoor-sõnnikuasukas (lad k-st)

Harilik lamesüsik (Kretzschmaria deusta). 1.05.2024, Tartu bot-aed. Harilik suitsik pole harilikult nii muhklik ega jäta järgi musta ärapõlenut meenutavat massi. Äärmiselt lagunenud pakkudel.

Pholiota highlandensis (Bonfire Scalycap, söemampel)
22.05.2025, Elva, põlenud pinnasel.

Rips-viltvahelik (Ripartites tricholoma). 12.10.2024, Tagakolga, vanal põhul. Ilma erilise lõhnata, maheda maitsega, valge eospulbriga. Selliseid karvaseid kübaraid naljalt teisi ei kohta. Viimati leitud 2015.
Karvaseservaline jagatu (lad/it k-st)

Meil tugevalt alaregistreeritud: sootanuk (Bog Bell, Galerina paludosa) 2.06.2025, Akste, turbasamblal. Maitse magus-jahune, aga seen mürgine.

Jalaka-tubaknahkis (Hymenochaete ulmicola). 7.04.2024, Tusti (sealt viimati registreeritud 20 a tagasi, üldse Eestis pea sama ammu). Kasvab jalaka ja künnapuu koorerõmedes, pikemalt Seenevanalt endalt: (3)
Jalakalelav karvalakk (lad/kr k-st)

Mõhkliudik (Peziza vesiculosa, Blistered Cup, Common Dung Cup) 18.05.2025, Luunja, hobusesõnnikul ja vanal põhul. Viimane regamine 11 a tagasi
Villiline (vesikulaarne) murupall (vana-kr k-st)

Mustuv torbikseen (Craterellus melanoxeros), 15.08.2024, Kannastiku. Looduskaitse II kategooria. Tunduski eemalt kukeseene jaoks liiga roheline, hiljem muutus puutekohtadest mustaks. Seepja lõhna ja maitsega.

Maisi-lendnõgi (Ustilago maydis), 5.09.2024, Väike-Rakke. Praetult üsna hõrgu maitsega.

Parasiitseen Illosporiopsis christiansenii 23.02.2025, Simuna, õunapuul kasvaval samblikul.

1.09.25: tegemist sametkübarikuga Conocybe nemoralis

Sametkübarik, tanuk või keegi muu? 26.04.2025, Trepimäe, järve ääres pilliroosodil, maitse hea, murdusid kergesti. Proov kuivatatud.

Roosa võrkheinik (Rhodotus palmatus). 8.09.2024, Puurmani
Peopesa-roos (lad/vana-kr k-st)

Hortiboletus bubalinus, juuli-august 2024, Luua ja Järvelja. Tuvastatud Euroopa parimate puravike-ekspertide poolt FB grupis European Boletes (üheks kauniks tunnuseks on nö päiksetõus mere kohal, kus kübara läbilõikel on näha all sinist ja selle kohal roosat).
Meie ainuke varasem jäädvustus/määrang paistab V. Liiva poolt 2015.
Paistavad meil kasvavat pärnaga. Kübar piisonikarva, millest ka nimi bubalinus, teisalt inglise keeles Ascot Hat ehk viltkübar. Eestikeelseks nimeks võiks saada vilt-aiapuravik.
Teine ka meil väheleitud sama perekonna esindaja on H. rubellus (karmiin-sametpuravik/aiapuravik).

Uus Eestis! Nahkseen Xenasmatella wuliangshanensis 7.10.2024, Haavametsa, sanglepa lamatüve alaküljel, oma määranguks "mis kuradi asi see nüüd on?", sekveneeris Irja Saar.
Teada alles aastast 2021, kui seda Hiinas, Wuliangshanis, uuriti. Tegemist tõenäoliselt esimese leiuga väljaspool Hiinat.
Xenasmatella nägu on ta küll, kui tagantjärgi võrdlema hakata X. vaga jt sarnastega.
Esimese proovi olin mõistagi minema visand, aga käisin hiljem teise järel - klassika, peab ikka raske olema nende uutega!
Nimeks sobiks wuliangshani võrknahkis (kuigi ka kollane võrknahkis X. vaga veel kinnitamata).

Mürklite ajal kasvab ka mürkelliudik (Disciotis venosa), mis ladinakeelse eesnime saanud "veenide" järgi, mis selle kausja moodustise sees väänlevad. Teisi tunnuseid: kollakas/kaneelpruun sisu, valge täpiline väliskülg, murtud pinnalt lõhn nagu kloorine basseinivesi. Esines sedapuhku aias (aitäh Ülle Särg!), söödav: üsna hea, aga mürklist jääb maha. 11.05.2025, Elva.

Sphagnurus paluster (Sphagnum Greyling, soo-kobarheinik)
25.05.2025, Valgesoo, turbasamblal.
Sooservas, kust lihtne hankida kummikutäis vett. Tegeleb turbasambla tapmisega. Veidi jahukas maitse.
Justkui haruldane, aga pigem ei teata otsida või ei tunta, ehkki kasvab suurte kogumitena, ka ringis.

Haavatarjak (Allari Antsoni määrang). 14.04.2024, Järvselja

Volvopluteus gloiocephalus (Big sheath mushroom, Rose-gilled grisette, Stubble rosegill, suur tuppnapsik)
8.06.2025, Luunja, toore kartuli lõhna ja maitsega.

Colpoma quercinum (tammeoksa-nööpaukseen)
Tamme-trikk (lad/kr k-st)
8.05.2024, Tartu

Hall sametkorgik. 18.02.2024, Luua/Jõgeva. Mõlemad peenel koorega lamakuusel. Teisel kahlustäratav serv, aga ei oska mujale liigitada.

Seenegrupis postitatud ka juhend seenehuvilistele.

Irja Saarelt selline kuivatisoe Juhend seente kogumiseks seenekogudesse. Selle abil saan äkki minagi korralikuks. Pidi mükoloogiühingu kunagisele uuele saidile ka minema, aga tuleks siis juba juhinduda. Pdf: https://velhosmestres.com/Juhend%20seente%20kogumiseks.pdf

(1) Sekveneerimine tähendab monomeeride järjestuse kindlaksmääramist informatsiooniliste biopolümeeride  (DNA, rNA, valkude) molekulides.

(2) Kaaliumhüdroksiid ehk KOH (M = 56,11 g/mol) on keemiline aine, tugev leelis, valge värvusega ja tugevalt niiskust imav tahke aine.

(3) https://eestiloodus.horisont.ee/artikkel3770_3748.html