Rühmituse Eesti Meedikud ja Teadlased Avatud Diskussiooni Poolt pöördumine.

 

 

 

Maskid kunstiks?

Foto: Neeme Sihv.

 Rühmituse Eesti Meedikud ja Teadlased Avatud Diskussiooni Poolt pöördumine.

“Oleme grupp Eesti arste, tervishoiutöötajaid ja loodusteadlasi, keda on kokku toonud soov vähendada ühiskonnas tekkinud polariseeritust vaktsineerimise ja terviseohutuse teemal,” seisab 20. oktoobril adresseeritutele saadetud avalduses.

Eesti Vabariigi Valitsusele, Riigikogule, Õiguskantslerile.

Palume kõiki osapooli ja ühiskonnagruppe haaravat tasakaalustatud arutelu COVID-19 olukorra osas Eesti Vabariigis.

Juhime tähelepanu järgmistele probleemidele:

Eestis kasutatavatel COVID-19 vaktsiinidel on Euroopa Ravimiameti poolt antud tingimuslik müügiluba erakorraliseks kasutamiseks. See tähendab, et võrreldes teiste, varasemate vaktsiinidega, on nende kohta oluliselt vähem kliinilisi andmeid enne tarvitusele võtmist. Koroonavaktsiinide kliinilised uuringud kestavad vähemalt aastani 2023 ning praegu puuduvad lõplikud andmed nende kõrvaltoimete ja efektiivsuse kohta.

Seniste andmete põhjal vähendavad COVID-19 vaktsiinid indiviidi tasemel haiguse raske kulu ja surma riski. Eriti oluline on see immuunpuudulikkuse, kardiovaskulaarsete haiguste, diabeedi, ülekaalu ja teiste riskihaigustega inimeste puhul, kellel on suurem oht sattuda haiglaravile või surra.

Soovitame igakülgselt informeerida riskirühmi, muuhulgas üle 65-aastaseid eakaid, kõigist vaktsineerimisega kaasnevatest asjaoludest, mis aitaks langetada informeeritud nõusolekut, säilitades vaba tahte printsiip.

Teame siiski ka seda, et vaktsiinide mõju haiguse leviku piiramisel populatsiooni tasandil on oluliselt väiksem algselt lubatust. Seetõttu peame ebaeetiliseks sotsiaalset survet vaktsineerimiseks.

Eestis rakendatud vaktsiinipasside poliitika põhineb uskumusel, nagu oleksid vaktsineeritud inimesed nakkusohutud. Teades, et haigestuda ja viirust levitada võivad nii vaktsineeritud kui ka vaktsineerimata indiviidid, on viimaste põhiõiguste piiramine põhjendamatu ja ebaõiglane. Heas usus kasutusele võetud vaktsiinipassid ei teeni oma algset meditsiinilist eesmärki, vaid töötavad pigem sellele vastu, pakkudes nende omanikele alusetut turvatunnet ja lõhestades ühiskonda.

Laste vaktsineerimisest saadav kasu ei ületa võimalikke riske. Lapsed ja noored ei kuulu COVID-19 riskigruppi ning nende haigestumine on reeglina kergekujuline.

Meie ettepanekud olukorra parandamiseks:

Terviseandmed on inimese ja tema arsti vaheline asi. Nõuded neid esitada kolmandatele isikutele nagu turvatöötajad või tööandjad, tuleb tunnistada ebaseaduslikeks.

Kuna COVID-19 haiguse läbipõdemine annab laiema, efektiivsema ning pikaajalisema immuunsuse kui kasutusel olevad vaktsiinid, tuleb seda asjaolu ka COVID-tõendite väljastamisel arvestada. Kui riik on siiski otsustanud jätkata COVID-passide nõudmist siis peaks läbipõdenutel olema samad õigused kui vaktsineeritud inimestel, ilma kehtivusaja erisuseta.

Viiruse “kontrolli alla saamise” võimatu ülesande asemel tuleb keskenduda haiguse ennetamisele ja ravisoovituste väljatöötamisele haiguse algfaasis.

Palume lõpetada hirmutamisel ja survestamisel põhinev kommunikatsioon ja algatada erinevaid spetsialiste kaasav teadmistepõhine dialoog.

Loodame riigijuhtide tarkusele ja nende tasakaalustatud otsustele.

Lugupidamisega ja avatud diskussiooni ootuses,

Grupp: Eesti Meedikud ja Teadlased Avatud Diskussiooni Poolt

 

Allkirjastanud 56 ja 47 anonüümseks jääda soovinud meedikut ja teadlast. Kokku 103 grupi liiget.

 

Alar Aab, arstiteadused PhD

Heli Goode, arst

Triin Eller-Pihelgas, arst-psühhiaater

Kaiu Hallik, füsioterapeut

Tea Hook, õde

Tanja Iljasenko, Statistikaameti peametoodik, PhD bioinformaatika

Helju Juhanson, anestesioloog-intensiivraviarst

Ruth Kaasen, õde

Elle Kalamägi, õde

Mare Kalm, õde

Aet Kanarbik, hambaarst

Viiu Karro, ämmaemand

Eveli Kask, õde

Külli Keel, ämmaemand

Pille Kilgi, anestesioloog-intensiivraviarst

Anti Kukkela arst- ortopeed

Piia Künnapuu, õde

Aili Kütt, ämmaemand

Aleksander Lammas – biolabori juhataja

Helen Lasn, perearst, PhD

Eliia Laats, füsioterapeut

Anneli Liivamägi-Hitrov, psühholoog

Sandra Liivrand, õde

Tiia Mardu, arst – radioloog

Merlin Mesak, ämmaemand

Pille Mättas, farmatseut

Meeme Mõttus, hambaarst

Marina Noskova, üliõpilane õe erialal

Viiu Paalme, molekulaarbioloog

Signe Pedaja, õde

Juta Peterson, hambaarst

Maire Piho, hambaarst

Mari Piigli, õde

Jevgeni Popakul, intensiivraviõde

Martin Ruumet, üldarst

Sergey Saadi, perearst

Kaari Saarma, molekulaarbioloogia MSc

Kadri Saarma, hambaarst

Urmas Saarma, teadlane, molekulaarbioloog, PhD

Merike Seer, arst

Sirje Rüütel Boudinot, immunoloog, PhD

Riin Sildos, anestesioloog-intensiivraviarst

Virve Siirak, arst-õppejõud, MSc

Kristi Sims, ämmaemand

Margit Silla-Vunk, ämmaemand

Ülle Sommer, õde

Joona Sõsa, kiirabiõde-brigaadijuht

Toomas Talving, proviisor

Aivar Tilk, arst – uroloog

Kadri Tootmaa, arst-resident psühhiaatrias

Ines Vaide, arst – hematoloog

Maarja Valb, õde

Inna Varbola, farmatseut

Pille Varmann, arst – psühhiaater

Evelin Vatsa, perearst

Kärt Süvalep, õde

 

20.10.2021

Eesti Vabariik