kolmapäev, 19. märts 2025

Kiired käigud viimase kümnendi tegemata jätmiste parandamiseks Tallinna haridusvõrgus - MADLE LIPPUS

 


Foto: Autor.

Kiired käigud viimase kümnendi tegemata jätmiste parandamiseks Tallinna haridusvõrgus

Tallinna haridusvõrk on pikalt olnud alarahastatud ja alahinnatud. Lasteaia- ja koolikohtade puuduse probleemi juured ulatuvad viimaste kümnendite hoogsasse elamuehitusse, mis käis ilma vastava sotsiaalse infrastruktuuri loomiseta. Eriti teravalt on see tunda Pikaliival, Mähel, Põhja-Tallinnas ja Kakumäel, kus elanikke on lisandunud kiiresti, kuid haridusasutused on jäetud rajamata.

*Kõlvarti tegemata töö*
Manuela Pihlapi väide, et koolikohtade puudusega tegeles jõuliselt Mihhail Kõlvart, ei pea vett. Kõlvart oli juba alates 2011. aastast Tallinna juhtkonnas ning vastutas kuus aastat abilinnapeana hariduse eest. Just sel perioodil jäi tegemata oluline planeerimistöö, mis oleks aidanud vältida tänast koolikohtade kriisi. Vähem kui kümnendiga on Tallinna koolidesse lisandunud üle 7000 õpilase, kuid uusi koole ei lisandunud. Koolide rajamiseni jõuame alles nüüd ning nende kavandamise aluseks on viimastel aastatel kasutusele võetud andmepõhine linnaplaneerimine.

*Haridusvõrgu kriisi tagajärjed*
Halvasti planeeritud haridusvõrk ei põhjusta ainult stressi lapsevanematele, vaid toob kaasa ka õpetajate ülekoormuse, liikluskoormuse kasvu ja halvendab linna elukeskkonda. Kui lapsed peavad igal hommikul sõitma üle linna, et jõuda kooli, suureneb liiklusummikute probleem ja linn muutub killustatumaks. Igaüks, kes on Tallinnas liigelnud koolivaheajal, teab, kui palju hõredam on sel ajal liiklus – hästi planeeritud haridusvõrk ei ole seega ainult hariduspoliitika, vaid ka liikluse ja elukvaliteedi küsimus.

*Uued koolid ja lasteaiad*
Sotside eestvedamisel on linnajuhtimises võetud kasutusele haridusvõrgu andmepõhine planeerimise, et tagada koolikohtade loomine sinna, kus vajadus on kõige suurem. Selle töö tulemusena on nüüd selge ülevaade, kus ja kui palju lapsi elab, millised koolid on täitumas ja kus kohtade vajadus väheneb. See info on viidud praktilisse kasutusse kaardirakenduses, mida regulaarselt uuendatakse.
Selle analüüsi põhjal on viimaste aastate jooksul tehtud mitmeid olulisi otsuseid. Juba sel sügisel avab uksed Põhjatähe põhikool Põhja-Tallinnas, kus koolikohtade puudus on kõige teravam. Lähiaastatel lisanduvad Pikaliiva põhikool Haaberstis ja Martsa põhikool Lasnamäel, mis loovad kokku üle 1500 uue koolikoha. Samuti liigume tempokalt edasi uute lasteaedade rajamisega – Manufaktuuri lasteaed Põhja-Tallinnas valmib paari aasta jooksul, lisaks on plaanis Pikaliiva lasteaed Haaberstis, Lepiku lasteaed Mähel ja Veerenni lasteaed Kesklinnas.

*Tulevikusuund ja vastutus*
Haridusvõrgu planeerimine kujundab järgmiste põlvkondade tulevikku. Sotsid mitte ainult ei rääkinud lasteaiakohtade probleemist, vaid on ka võtnud reaalseid samme selle lahendamiseks - lisaks probleemi selgele kirjeldamisele ka järjepidev töö uute haridusasutuste kavandamisel. Koolikohtade puudus ei lahene üleöö, kuid esimesed sajad lisanduvad kohad annavad märku, et suund on õige.

Tallinna haridusvõrk on liiga kaua olnud tegemata otsuste pantvang. Selleks, et järgmine põlvkond ei peaks silmitsi seisma samade probleemidega, tuleb tegutseda nüüd ja kohe.



Tekst on Madle Lippuse FB lehelt.

laupäev, 25. jaanuar 2025

KIVIÕLI LINN AJALOOS LÄBI EGOR SOSNOVI PILTIDE

 


Kiviõli grupis on Egor Sosnov teinud tänuväärt tööd ja postitanud oma erakogust palju pilte läbi ajaloo. Kiviõli linn on rajatud 1922. aastal ja linnaõigused anti 1946. Loomulikult on linna teke ja edasine areng kulgenud koos kaevanduste tekkimise ja muutumisega, nii et mingil määral erineb Kiviõli teistest Eesti linnadest. Vähemalt enamusest. Erakogu omaniku loal teen neist piltidest väikese reportaazhi. 

Avapildil näeb siis Kiviõli raudteejaama hoonet, mis valmis 1931 ja teinegi pilt on sellest ajast.



Ehitajad. 1930.


Siin 2001. aastal tehtud pildil on näha hilisem jaamahoone, ehitatud siis juba nõukogude ajal ja nüüdseks on see lammutatud.


See pilt on minulegi tuttav, olen näinud seda rongijuhi aknast sadu kordi.



1924.


Kes ütles, et Kiviõlis pole kino olnud? Aastal 1942.



1963.


"Soo", kuhu ehitati esimene 9-korruseline kortermaja.


Suur osa linnahoonetest ongi ehitatud nõukogude ajal ja üsna hea ning teatud mõttes ka sümboolne on see pilt 1969. aastast. Tegu siis esimese 9-kordse kortermajaga.


Vahel on tehtud mõnekümne aasta pärast pilte samast kohast, et tajuda muutusi. Loodetavasti on ka siin pildil näha olevad puud juba ammu suured!



70-ndate alguses.


1972.


Pood Nr 8, umbes 1951.
"Tulime töölt, siis läksime poodi ja seejärel demonstratsioonile..." (või oli see teises järjekorras)


Ajalukku on alati kuulunud ka rongkäigud. Pildil esiplaanil Heino Nurk.


Trummitüdrukud on miski, mis on pilke tõmmanud läbi aegade.


Ka siis kui nad on "suureks kasvanud", nagu kommenteeris pilti Egor Sosnov.


Taustal majapidamistarvete pood.


1. mai. Taustal Nõukogude tänava barakid.


Nagu üks kommentaar ütles: "Tüdrukud paralleelklassist"!






Koolist. Ja ka kooliaiast!


Foto aastast 1936.





Oma aja tuntuim buss, LAZ, pildil l103. liini lõpp-peatuses Uljastes.


Perekond Kesküla (osa nimesid ja andmeid selgub grupi postituste kommentaaridest ja seega on FB-st ka kasu. (Tänud kommenteerijatele, sest ju teie panuse tõttu saab lugu veidi elulisemaks muuta)

Hommikul järve äärde, õhtul koju, kaasas pakk küpsiseid ja pudel limpsi nagu üks inimene ütles. Eks selline "matkamisviis" oli paljudele meist tol ajal omane ja ka burgereid sel ajal ei olnud. Ometi oli see pakk küpsiseid ja pudel limpsi (pudeli poodi tagasi viies sai peaaegu uue osta) asi, mille üle kellegi midagi kurta pole!


Kiviõli - Aseri bussiliin.


Pilt linna pargist ja siin saab aimu, et olnud ka purskkaev elevandiga.


Staadioni pidulik avamine 1935. aastal.


Kombinaadi töötajad puhkasid Kalvis, profülaktooriumis.


Kommentaar: 1973 ja 74 oli see suht lyx koht.
Toitlustus, sj dieettoidud, olid tolle aja parimalt kokalt Ohmanilt. Toad korralikud. Valitses puhtus. Sai arstlikku ravi. Toimetati mitmeid protseduure, sh survedušhiga ravi, olid mudavannid, tehti massaaži jne.
Óhtuti oli kino ja tantsulkad. Viidi ekskursioonidele. Loss asub kalda peal, alla vaated olid imelised, alla jäãb meri. Liivarand oli ok, kuid vesi sagedamini kúlm, kui soe.
Park oli korrastatud, taimed ja ilupuud istutatud.
Sinna said kombinaadi töõtajad vãhese tasu eest.
Nendel aastatel hakati sinna lubama Moskvast puhkajaid. Ei mäleta, kas olid kombinaadi tegevusega seotud ametkonnad, kuid mingi seos sel oli. Suvel olid enamasti siis Moskva inimesed ja endile kohti ei jagunud. Kord olid seal ka 3 Moskva P. Lumumba ylikooli teadurit, kes jagasid muljeid oma rännakutest väljapoole NL-tu.
Loss ise on uhke ehitis ja koht jättis mulje, nagu elaks Inglismaal.
Perestroika ajaks oli seal palju hukka saanud, mustus ja haisev pehme mõöbel.
Seal oli ka kopteriplats, levisid igatsorti jutud, kuidas ja kes sinna lendasid.
Nyyd on korda tehtud hoone ja aed, aga sisse vist enam ei lubata.


Egiptuse püramiidid? Ei, siiski meie endi omad. Aherainemäed on kuulunud juba aastakümneid Ida-Virumaa maastikku.


9. mai tähistamine koksimäe kõrval.


Tekst: Egor Sosnovi ja kommenteerijate tekstide põhjal ning täiendanud Neeme Sihv.





reede, 24. jaanuar 2025

PRESSITEADE - KESKKONNAHARIDUSE PÄEV. Tartu Loodusmaja


 Foto: Neeme Sihv

Tartu loodusmaja
PRESSITEADE
24.01.2025

Keskkonnahariduse päev juhib tähelepanu looduse tundmaõppimise ja loodusega kontakti loomise tähtsusele

26. jaanuaril tähistame rahvusvahelist keskkonnahariduse päeva. Keskkonnaharidus on aluseks kliimamuutuste mõistmisel ja nendega kohanemisel, bioloogilise mitmekesisuse väärtustamisel ja hoidmisel ning kestliku arengu tagamisel.

Keskkonnahariduse päev loodi 50 aastat tagasi ÜRO allorganisatsioonide UNESCO ja UNEP toel, et rõhutada keskkonnahariduse olulist rolli inimkonna ees seisvate keskkonnaprobleemide lahendamisel. Alguse sai see 1975. aastal Belgradis toimunud rahvusvahelisest keskkonnahariduse konverentsist ja seal avaldatud keskkonnahariduse põhimõtetest ehk nn Belgradi hartast. Harta rõhutab, et keskkonnaharidus peab hõlmama kõiki ühiskonna- ja vanuserühmi.

“Keskkonnaharidus on tänases maailmas edukaks hakkamasaamiseks hädavajalik”, ütleb Urmas Tartes. “Ilma keskkonnahariduseta on meil võimatu hoida oma elukeskkonda elamiskõlblikuna ja saavutada ka ühiselt võetud keskkonnaeesmärke.”
Üle Eesti on keskkonnahariduskeskusi, kes pakuvad võimalusi looduse tundmaõppimiseks ja keskkonnahoidlike harjumuste kujundamiseks nii koolidele ja lasteaedadele kui ka peredele, seltskondadele ja üksikisikutele.

“Keskkonnahariduse päev on oluline ka selleks, et märgata ja tänada neid inimesi, kes keskkonnahariduse keskustes pühendunult oma tööd teevad,” ütleb Tartu loodusmaja juhataja Janika Ruusmaa.

Keskkonnaharidus algab looduses olemisest ja selle vahetust tundmaõppimisest. Loodusarmastus loob aluse keskkonnahoidlikeks harjumusteks. Selle päeva tähistamiseks on mitu head võimalust.


Lisainfo:
Urmas Tartes, 506 4093
Janika Ruusmaa, 56 688 886

Teate edastas:
Liina Vakrööm
Kommunikatsioonispetsialist
liina.vakroom@tartuloodusmaja.ee

Tartu loodusmaja
Lille 10, Tartu