Foto: Neeme Sihv
REPLIIK KESKKONNAMINISTRILE - Urmas Tartes
1) Mõisteruumist. Tänase metsadebati möödarääkimise üheks põhjuseks on mõiste mets mitmetimõistmine. Ökoloogilises mõites saab metsaks pidada üksnes sellist ökosüsteemi, kus suurte puude toimel hakkab tekkima oma iseloomulik mikrokliima. See ei ole veel põlismets, mis on metsakoosluste elurikkuse etalon. Täna tähistatakse sõnaga mets sisuliselt koosluseid niidust (esimesed lageraiejärgsed aastat) põlismetsani. Põlismetsad on kliimakskoolused, mida meie metsadest on kõigest ca 2%. Enamik meie metsakaitsealasied on endised majandusmetsad ja kasvukohale iseloomulik kooslus on neis alles kujunemas. Lahendust ei saa me enne, kui me teemat käsitledes kas ei täpsusta alati, mida me metsa mõistet kasutades silmas peame või võttagi selgelt kasutusele mõisted põlismets, kaitsealune mets, majandusmets jms..2) Kliimamüüdid. Metsamajandajate (ka RMK) pool esitatakse taas ja taas müüti nagu metsade intensiivsem majandamine (rohkem noort kasvavat metsa) saaks olla süsiniku lisasiduja ja seega oluline meede kliimasoojenemise leevendamisel. See on andmete ekslik käsitlemine, mis ei arvesta aineringe tervikuga.
Noor kasvav mets ei ole süsiniku lisasiduja vaid raiega metsast välja viidud süsinikukoguse taastaja. Alles siis, kui noorest metsast on taas saanud raieküps mets, on seal seotuna olnud süsiniku kogus enam-vähem taastunud. Seega saab süsiniku lisasidumine metsamajanduses tekkida üksnes puidust tehtud pikaealiste toodete kumulatiivse kogunemise läbi.
Ka IPCC rapordis on süsinikuteema avatud täiesti adekvaatselt, kuid seda tuleb lugeda erinevatest kohtadest ja aineringet tuleb arvestada tervikuna.
Kuid metsade (nii majandus- kui ka looduslike metsakoosluste pindala hoidmine on tähtis. Eriti tähtis on vanade (loodus)metsade hoidmine ja metsakaitsealad. See on koht, kus süsinik on dünaamilises akumuleerimisseisundis ja selle seal kinni hoidmine on oluline. Loodusmetsades on püsivalt seotuna rohkem süsinikku, kui mistahes intensiivsusega majandataval metsamaal. Tänases kontekstis on metsades ainsad süsiniku lisasidujad vaid meie metsakaitsealad.
Teadustöid tuleb lugeda ikka terviklikult ja samuti tuleb teadmised panna kokku süsteemi tervikusse. Täpselt nagu teadustöid ei tohi eitada ei tohi teadustööde tulemusest selektiivselt välja valida meeldivaid tulemusi.
3) Pikaajaline strateegia. Kuigi metsanduse arengukava tehakse 10 aasta pikkuse perioodi jaoks on seal möödapääsmatu käsitleda strateegiliselt ajavahemikku, mis on vähemalt sama pikk, kui pikima kestusega raiering. Kujundlikult peab strateegia vaatama 100 aastat ette, kus kõrvuti majandusliku kasutamisega on tasakaalustatult käsitletud ka elurikkuse ja eluvõrgustikuga seotud aspektid.
Kokkuvõtteks. Metsanduse arengukava ja metsade majandamise kontekstis tuleb põhitähelepanu pöörata kolmele asjaolule:
1. Vanade loodusmetsade hoidmine, metsakaitsealad ja koosluste taastamine (Kaitsealade vajalik kogus ja struktuur). See on oluline nii kliimaküsimustes kui ka eluvõrgustiku ja elurikkuse hoidmisel.
2) Jälgida, et metsamaa pindala püsiks
3) Keskenduda metsast varutavast puidust kestvustoodete disainimesele ja tegemisele. See on metsandussektori ainuke võimalus oma tegevuses kunagi põlismetsadest majandusmetsi tehes lahti lastud süsiniku taassidumiseks. Toodetes säilinud-säilitatud puidu kogus peab kumulatiivselt kuhjuma. Senises metsamajanduse maailmapraktikas pidevalt ja kumulatiivselt kuhjuvat puidukogust ei tähelda. Ka Jumalaema kiriku 700 aastat vanad sarikad said tuleohvriks.
------------------
Kommentaar on pärit Urmas Tartese näoraamatust, mis kirjutatud vastuseks keskkonnaministri seinale keskkonnaministri vastavale üleskutsele.
Hea loodusesõber!
Viimasel ajal on väljendatud üha suuremat muret Eesti metsade olukorra ja jätkusuutliku tuleviku osas. On kõlanud ka etteheiteid Riigimetsa Majandamise keskuse aadressil.
Palun sind, hea loodusesõber, võta aega enne postituste kommenteerimist tutvuda erinevate hinnangutega Eesti metsanduse seisust.
Eesti mets on arvudesse pandud põhjalikus ülevaates:https://www.keskkonnaagentuur.ee/…/default/files/metsad2018…
Käimas on metsanduse arengukava koostamine, kuhu oleme aja jooksul kaasanud erinevaid huvigruppe esindava auväärse koosseisu. Selle asemel, et üksteisega sotsiaalmeedia vahendusel pahandada, vaadake hoopis, kes võiks olla just teie maailmavaate esindaja MAK-i juures ning panustage arengukavasse konstruktiivselt.
Olen palunud RMK nõukogul võtta arutlemiseks vajadus viia läbi sõltumatu audit. Minu soov on viia läbi asjakohane auditeerimine nende esitatud süüdistuste paikapidavuse või mitte paikapidavuse osas, mida meedias on viimastel aegadel RMK suunas palju kõlanud.
9. jaanuar 2020.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar